Härjakivi ehk Kivihärg asus Kaberla külas endise Halliku talu maal, kuid lõhuti 1938. a.

NB! Kivi on hävinud.

Muistendi järgi leiduvat siin Kalevipoja peidetud varandus, mille kaitseks muinaskangelane kaevanud järve. Suur härg joonud järve tühjaks ning selle asemel olevat praegu ainult lohk. Härg tahtnud tühjaks juua ka Rummu järve, kuid Kalevipoeg löönud härjal pea maha, mispeale loom muutunud kiviks.

info: http://www.eestigiid.ee

Muistendid

1) Ennemuiste ilmunud korra kole härjamürakas Harjumaale Kuusalusse. Kui mere äärest metsa sammunud, paistnud pea ja sarved üle metsa. Ammumise ajal värisenud mets, liikunud põõsad. Korra hakanud härg jalgadega kaapima. Tolm katnud sedamaid päikese kinni; inimestele jäänud hingamine raskeks. Kole härg-koll tahtnud Kuusalu veed hävitada. Joonud kõigepealt Liivajärve tühjaks. Inimesed vaatavad kolli joomist pealt; ootavad, mil koll lõhkeb. Ei kollil vähematki viga. Sammub edasi Rummu järve niisama tühjaks jooma. Kuusalu elanikkudel hirm käes: joob härg järved tühjaks, kust siis vett saada? Ei muud, kui mehed kirved kätte, härga tapma. Sada meest sasivad sarvist kinni, tuhat turjast. Härg raputab korra. Nagu puulehed lendavad mehed härja küljest eemale kaugele. Härg vaatab põrnitsedes meeste peale, vehkleb ise sabaga. Meestel nagu tuli taga, kand ei kuule, mida jalg juhatab. Ei ole aega enne tagasi vaadata, kui padrik ees, põõsas taga, härg viis versta kaugel. Tülitsejad härjast kadunud, ainult kirved vahivad veel liivalt härjale vasta. Härg ei karda kirveid; sammub julgelt edasi Rummu järve tühjaks jooma. Korraga Kalevipoeg teel härjale vasta. Härg tõstab põrnitsedes sarvi Kalevipoja poole. Enne veel, kui härg suudab vägimeest sarvedega puutuda, välgub ju mõõk Kalevipoja peos. Hoop tabab härja pead. Uimaselt langeb härg maha. Sedamaid Kalevipoeg — jalg härja turjale. Uuesti välgub mõõk. Nagu kapsapea varre otsast veereb härja pea kehast eemale. Mõõk silmapilguga kolli elu lõpetanud. Kalevipoeg arvab: siit saab liha enesele, saab suntidele, santidele. Võime kas nädalate kaupa liha süüa. Tahab härjal nahka seljast nülgida. Aga mida nülid! Härg silmapilguga kivistunud. Kivimürakana härg praegu alles Kuusalus Kaberla küla ligidal näha; kivistunud pea kehast pisut kaugemal. Kuusalu elanikud kutsuvad kivimürakat veel meie päevil Kalevi härjaks. Härja tühjaks joodud järve ase versta poolteist kaugemal. Seda järve aset hüütakse Kaleviliivaks.
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 38—39 (20),

2) Kuijärvel olnud suur järv. Üks suur härg läinud ja joonud selle tühjaks, siis möirganud ja kraapinud ning läinud Rummu järve jooma. Selle aja jooksul tulnud Kalevipoeg Soomest, kuuehõlmas olnud tal liiva. Ta on tulnud jala merest läbi. Kui ta on näinud härga järve tühjaks joomas, hakanud ta härga taga ajama. Liiv on kukkunud kuuehõlmast maha ja muutunud mäeks. Seda mäge hüütakse nüüd Kaleviliivaks. Kui Kalevipoeg saanud härja kätte, siis löönud härjal pea otsast ära. Härg on kivistanud ära ja on praegugi veel järel Ubari kaldal.
ERA II 223, 177/9 (9) < Jõelähtme khk. ja v., Ihasalu k. — A. Kaasik < Kalle Kaasik, 60 a. (1939).

3) Kuusalu kihelkonnas, Kaberla külast paar versta põhja poole on pikk ja kaunis kõrge liivaseljandik, mida Pikanõmmeks hüütakse. Pikanõmme ida-põhjapoolset otsa nimetatakse Kaleviliivaks. Kaleviliiv on umbes 7—8 sülda kõrge mäeselg, mille külgedel paljas valge liiv on. Lõunapoolsel mäejalal jookseb väikene Kaberla jõgi. Teisel pool mäge on laialdane lage nõgu, mis hästi järve põhja kujutab. Ainult üksikud rohttukad on selles nõos näha. Selle mäe kohta räägib rahvas järgmist: Kaleviliiva mäe taga olnud kena selge veega järv, kust Kalevipoeg oma janu kustutanud. Korra tulnud suur härg, joonud järve tühjaks ja tõttanud kisendades lõunahommiku poole, 3—4 versta kaugusel olevat Rummu järve tühjaks jooma. Kalevipoeg tulnud parajaste oma järvele janu kustutama, aga leidnud järve asemel ainult sügavad härjajäljed eest, kuhu nüüd rohttukad on kasvanud. Vihastades hakanud ta kurjategijat jälgede järele taga ajama. Umbes paari versta kaugusel Innu kalda peal saanud ta härja kätte ja löönud mõõgaga härja pea maha. Sarved vajunud maha kukkudes sügavale maa sisse. Härg ühes mahalöödud peaga on praegu Innu kaldal, kus Härjakivi nime kannab. Ta on jalga viis kõrge, niisama lai ja umbes seitse jalga pikk. Pead on teoajal kaheksa meest katsunud hoovadega lahti kangutada, aga ei ole jaksanud, sest et sarved sügaval on.
E 47344/6 < Harju-Jaani, Kehra v. — G. Vilberg (1910). Vt. ka: Kivistunud härg, muist. 184.

4) Kalevi järv on lohk Kaleviliival. Selle [järve] on kivihärg tühjaks joonud. Jõi tühjaks, siis ütles: «Nüüd lähen Rummu järve tühjaks jooma.»
Aga Kalevipoeg lõi sellel enne pea otsast maha. Ja ta muutus kiviks. See kivi on praegugi järve ääres näha.1
Emakeele Seltsi kogudes < Evi Tael (1949).
——————————————————————————————
1 Härjakivi ei ole Rummu järve kaldal, vaid paar km eemal. — G. Vilbaste.
—————————————————————————–