Odakivi Kuusalu vallas Pärispea neeme juures. Kalevipoeg visanud tuuraga lähenevaid vaenlasi ja tuur tabanud ühte suurt hiidrahnu, mida tänapäeval Odakiviks kutsutakse.

Muistendid

1) Kui Kalevipoeg Pihkvast omale laevalaudu käinud, toomas, tulnud ta Peipsi järvest läbi, 12 tosinat laudu seljas. Kõnnu küla juures tulnud Vanapagan, hakkanud teda seal kiusama. Kalevipoeg laudadega teda lõhkuma. Iga matsu ajal ütelnud Vanapagan: «Aitäh! Aitäh!» Siil hüüdnud põõsast: «Anna servi lauda! Anna servi lauda!» Kalevipoeg teinud seda ja Vanapaganast ei jäänud muud järele kui sinine suits. Kalevipoeg kutsunud siili põõsast välja, see vastanud, ta olla alasti, ei julgeda tulla. Kalevipoeg tõmmanud oma kuuehõlma küllest tüki, visanud temale katteks. Sellestsaadik on siilil okaskuub seljas ja ta võib ennast iga pealetükkija eest kaitseda.
E 41959/60 < Laiuse, Laius-Tähkvere v., Reasvere m. — J. Remmelg (1901). Vt. ka: ERA II 135, 266 (30) < Torma, Lohtsuu v., Kalme k. — M. Särg < Johan Särg, sünd. 1849 (1937.)

2) Korra jooksnud jänes kiireste mööda metsa ja nii õnnetumalt, et ühe siili otsa kukkunud, kes parajast üht üleannetumat pahategijat ussi söenud. Jänes kohe kiruma: «Pagan võtaks sind oma terava, inetuma ja okkalise vatiga! Kust sa sarnase inetuma kesta omal selga oled saanud?» Siil vasta: «Kallis Kalevipoeg kinkis ta mulle, sest et ma teda õpetasin vanapaganaid servi lauda lööma, kui need ta kallale tungisivad. päälegi on see kest mulle väga kallis kaitseriist, sest ükski koer ega hunt või mõni muu elajas ei tohi mulle liiga tegema hakata, siis kohe valusaste torkan. Aga kas sind ka peastab su ilus sile ja hea nahk?» Jänes aga vastuse asemel ohanud südamest ja pannud uueste putked metsa poole mängima, sest kütipapa olnudki üsna ligidal oma viledate koertega, kes jänest taga ajama hakanud.
E 35910 (3) < Kadrina, Kõnnu-Tõdva v. — J. Schneider (1898).