Kassinurme e. Patjala Kalevipoja säng (ka Kassinurme maalinn, Kassinurme linnus, Kassinurme linnamägi) asub Kassinurme mägede läänepoolses osas Patjala külas.

See on loode – kagusuunaline kõrgendik, mille mõlemas otsas on ligi 5 m kõrgune vall. Selle jalutsiotsa juures on sügav ümmargune lohk – Kalevipoja silmapesukauss. Viimase lähedal on samasugune sügav, kuid ovaalne lohk – Kalevipoja vann. Varem oli nende põhjas vesigi, nüüd on mõlemad kuivaks jäänud.

Muistendid

1) Jõgeva või Laisholmi [= Laiuse] raudteejaamast umbes 4 versta Jurjevi [= Tartu] poole sõita, kui üle Pedja jõe oleme jõudnud, tuleb meile kaunis kõrge Kassinurme mägi vastu. See on Palamuse kihelkonnas. Raudteest umbes 1/2 versta hommiku pool külles teed mäe otsas leiame meie Kalevipoja sängi, kus ta ka vahest puhkanud on. Sealt käinud ta ka Laiusi kihelkonnas, kus Kivijärv tal käigus ette tulnud ja millest ta ka läbi läinud. See ei olla tal sügavam olnud kui kingapaela. See järv on Kivijärve mõisa all, nüüd enamaste kuivaks lastud. Siis on ta ka Kuremaa järvest läbi läinud, mis kurguauku on ulatanud. See järv on Palamuse kihelkonnas Kuremaa mõisa ja kiriku vahel. Ükskord hakanud ta otse Tartu peale minema, seal tulnud talle Ilmjärv ette, seda nimetanud ta porilombiks. See lombike olnud väga sügav ega ole läbi saanud, olla ümber läinud. See järvekene on mägede vahel, õige sügav, üteldakse 30-40 sülda sügav olema. (Ma tõesti ei tea, kelle järele see järv on, kas Kudina või Elisvere järele, sest Ilmjärve ja Liiva kõrtsi juures Tartu tee ääres on see veike lombike.)
E 43172/3 < Laiuse, Jõgeva v., Kurista as. – H. Tiedemann (1902). Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 4-5. Vrd. Vete sügavused, muist. 329.

2) Kalevipoeg puhkanud kord Patjala küla kohal mäe peal (Palamuse khk.), kus veel praegu tema nõndanimetud säng on, õhtu poole päitsi, hommiku poole jalutsi.
Sorts olevat Kalevipoega taga ajanud ning tahtnud teda ära uinutada. Kalevipoeg teadnud, et sortsilane nii ruttu talle järele ei jaksa tulla, sellepärast heitnud magama. Külakarjane seal ligidal karjas näinud sortsi tulevat, ahjuluud reite vahel, kui ratsa. Karjane puhkunud Kalevipoja ligidale jookstes kõvasti pasunat. Sellepeale tõusnud Kalevipoeg istakile, hõerunud kätega uniseid silmi, siis näinud, et sorts juba talle ligi jõuab. Kähku maast püsti karates hakanud jooksma lõuna poole, nii et maa sisse sügavad jalaaseme augud järele jäänuvad. Kalevipoeg põgenenud ära, sorts jäänud tema järele maha. Kalevipoja jalaaseme augud on Patjala, Kassinurme ja Kaarepere-Aruküla väljadel, heinamaadel ja karjamaadel näha, augud on jalasarnatselt pikergused.
E 47853/4 (4) < Palamuse – H. Karro (1911).

3) Kalevipoeg, kes Kassinurme mäe peal maganud, tahtnud Kuremaa järvest risti õhtu poolt hommiku poole tee läbi teha. Selleks kandnud ta hulga raudkiva kokku (mis praegu kui tee selgesti veel tunda on). Aga et kiva lähidalt saada ei ole olnud, jätnud teetegemise katki. Ta kannud siis liiva järve, et liivast teed läbi teha, ja ta tegigi tee valmis. Esiti on pool teed kividest, teine pool liivast, mis järvest läbi läheb. Kuival ajal on tee selgesti näha, kui järves vesi alaneb.
H II 74, 488 (6) < Palamuse – H. Karu < J. Pärtelpoeg (1905l. Vt. ka: Kalevipoja sild läbi Kuremaa järve, muist. 123.

4) Kassinorme küla õhtu-põhjapoolses otsas on maa väga mägiline ja orgline, nii et rahvas seda kohta Kassinorme mägestik nimetab. Kesk orgude ja mägede seas seisab Kalevipoja säng. Kalevipoja sängi tegemisest räägib vanarahvas järgmisel viisil: Kalevipoeg käinud ilma puhkamata mitu pääva ümber, viimaks kippund tal väsimus pääle ning ta tahtnud magama heita. Aga maa olnud mägiline ning Kalevipoeg põle aset leidnud. Saal tulnud tal mõte ühte sängi teha. Kohe raiund ta suure kuuse maha, teinud sellest kühvli, mis külimitu mulda korraga visanud, ning hakand tööle. Aga töö põle tahtnud edeneta, sellepärast teinud uue kühvli, mis pool vakka korraga visanud, aga siiski põle töö edenenud ning Kalevipoeg teind kolmandama kühvli, mis vaka mulda korraga visanud. Aga päike kippund enne sängi valmissaamist looja minema. Sääl vaatanud Kalevipoeg paha meelega ümber ning näinud põhjatus orus ühe elaja, mis mäda sisse jäänud. Kalevipoeg tõmmand elaja välja, nülgind ära ning ajand naha kolme nuatäiega puhtaks. Nüüd teinud ta enesele nahkpõlle, hakkand sellega mulda kandma ning säng saanud enne pääva loojaminekut valmis. Säng on 34 sülda pikk, umbes 10 sülda lai (laius ei ole ühesugune), 6-7 sülda kõrgem kui ümberseisav maa. Sängi pääl ja sängi ümber kasvavad pähklipuud ja mõned kased. Selge ilmaga paistavad sängi paale Palamuse, Kursi, Laiuse, linnast [s. o. Tartust] Maarja ja Jaani kirikute tornid. Tallinnamaalt paistab Emumägi ning Simuna kiriku torn.
Weske 3, 65/6 < Palamuse – M. Ernits.

5) Kalevipojasäng Kassinurmes (Patjalas)
Vilinas, Laiusel, Kivijärve külas teati rääkida, et Patjalas on Kalevipoja säng (Juhan Laur, 88 a.). Kaareperes, Luual, Prossal räägiti Kassinurme sängist, Kaarepere rahvas rääkis kas Patjala või Kassinurme sängist, Kalevipoja säng olevat Kassinurme ja Patjala piiril, sellepärast võib nimetada kas Patjala või Kassinurme Kalevipoja sängiks.
EKRK I 4, 116 (22) < Jõgeva raj., Laiuse < Palamuse – I. Sarv ja E. Veskisaar (1952).

6) Kassinurme Kalevipoja sängi kõrval on ovaalne lohtke, mida rahvas kutsub Kalevipoja silmapesukausiks. Praegu on see keskelt pajusid ja ümberringi leppi täis kasvanud. Varem oli see palju lagedam ja kausis paistis hästi välja. «Kauss» pole kunagi isegi ära kuivanud. Loomad on käinud sealt ikka joomas.
EKRK I 11, 379 (11) < Jõgeva raj., Kalevi k/n., kolh. «Võit» (Palamuse khk., Kaarepere v., Kassinurme k.) – E. Laugaste < L. ja G. Soom (1956).

7) Üks Kalevipoja sängidest omapärasemaid on Kassinurme Kalevipoja säng, sest seal leidub ka väike pesukauss. See on ümmargune väike lomp, ümbritsetud kalmudega. Huvitav on see, et mainitud lombist iialgi vesi ei kao, olgu suvi kui kuiv tahes; pealegi on lomp kõrgel mäe peal. Ka Kalevipoja hobuse jäljed on seal näha.
ERA II 240, 434 (25) < Äksi, Elistvere v., Ovanurme k. < Maarja-Magdaleena, Kudina v. – V. Kask < Linda Kask, 45 a. (1939). Vt. ka: Kalevipoja säng Vedul, muist. 206 B.