Ilmjärv

Ilmjärv on väike järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kaareperest 6 km kagu pool. See asub Vooremaal kahe mäe, Kolsi ja Nava mõisa mäe vahel. Ilmjärv on ainus Vooremaal asuvatest järvedest, mis paikneb edela-kirdesuunas, kõik teised järved selles piirkonnas paiknevad loode-kagusuunas.

Järve suurim sügavus on 6,2 m ja keskmine sügavus 4,2 m. Kõige sügavam koht asub järve kirdeotsas.

 

Muistendid

1) Kalevipoeg, pääsedes vaevu eluga Ilmjärvest, pajatanud nõnda:
«Peipsi ulatas mulle perse,
Saadjärv saapasäärde,
Kuremaa järv ulatas kurku,
Ilmjärv aga tahtis hinge võtta.»
ERA II 121, 619 (l) < Palamuse, Kaarepere v. — K. Lind < Mari Lind (1936). E 42747 (4) < Torma, Tõikvere v. — J. Moisa (1902).
Vrd. Kassinurme Kalevipoja säng, muist. 189 A; Kalevipoja sild üle Peipsi, muist.117 C; Kalevipoeg linna ehitamas, muist. 318 A; Ilmjärve sügavus, muist. 330.

2) Kuremaa järv on kurgust, Ilmjärv hingevõtja, Pikkjärv põlvist, Prossa on porilomp. Seda (Prossa järve) pole vajagi, sellepärast tahtis kinni ajada [Kalevipoeg]. Mullavall (Pikkjärve ja Prossa järve vaheline mägi) on mäed lahutand.
EKRK I 4, 112 (19) < Jõgeva raj., Palamuse — I. Sarv ja E. Veskisaar < Marie Kons, 49 a. (1952).
E 47852/3 (3) < Palamuse, Kuremaa v. — H. Karro (1911).

3) Kalevipoja ütelused [on], et Peipsi on perseni, Peipsi lomp kastis kellad ära, Kuremaa järv kurguni, Ilmjärv — hingevõtja.
ERA II 182, 443 (314) < Laiuse, Laius-Tähkvere v., Sadala k. < Narva — F. Eichenbaum < Peeter Käär, sünd. 1859. a. (1936).
Vt. ka: E 43172/3 < Laiuse, Jõgeva v., Kurista m. — H. Tiedemann (1902).

4) Järv, mis on rahvajutu järele ilma põhjata, see järv asub Tallinn—Tartu maantee ääres Kaarepere vallas. Ta omab juba Kalevipoja-juttudes suure tähtsuse, kuna ta pidada olema ilma põhjata. Kord hakanud keegi mees teda mõõtma. Selleks võtnud ta ühe värtnatäie oma kedratud linast niiti, mille otsa ta sidunud paraja kivi. Selle värtnatäie niiti ta lasknud järve põhja. Välja kerides tunnud ta, et kivi on raskem kui enne. Niidi lõppedes näinud mees hirmuga, et niidi otsas olnud verine oinapää. Mees põgenenud hirmuga. Selle järve nimi on Ilmjärv. Ta on väga mudase põhjaga. Ka on temal palju allikaid la veekeerukohti.
ERA II 239, 417/8 (3) < Maarja-Magdaleena, Kudina v., Nava k. — E. Paidra < vanaema, 63 a. (1939).
Vrd. Laiuse Siniallik, muist. 305; veel muist. 329 D, E, K.

5) Kui Kalevipoeg Venemaalt tuli, lauakoorem seljas, oli Peipsi talle perssest saadik, Saadjärv saapast saadik, aga Ilmjärv oli hingevõtja — vesi tulnud üle pea. See on sügav, mudase põhjaga, ma pole nüüdki saand teda mõõta, aga ise üks pisike porilomp ta on. Kes teab, võib-olla on nimedki selle järgi saanud.
RKM II 83, 526 (60) < Elva l. < Kallaste raj. (Kodavere, Pala v.) — J. Põldmäe < Peeter Kull, 73 a. (1958).

Kuidas kohale tulla?