Kalevipoja käeaugud Kassinurme sängi juures.

Kassinurme, Patjala ja Aruküla väljadel on ümmargusi lohke, mida peetakse Kalevipoja jalajälgedeks või käeaukudeks. Neis püsib alati vesi ja neid on kasutatud linaleotuskohtadena. Kassinurme külas teatakse näidata Kalevipoja poolt tühjaks joodud järve, mis nüüd on heinamaa. Endise järve kõrval olevat näha Kalevipoja heinakaared.

Muistendid

1) Ükskord olla teda [== Kalevipoega] vanatont taga hakkanud ajama, siis olla ta omast sängist hommiku poole jooksnud. Umbes arvata verst maad sängist eemal olla ta, mehike, komistanud ja kukkunud käpuli maha, kus praegu kaks sügavat käeauku kõva põllumaa sees on, kus kõige kuivemal ajal vesi sees on ja rahvas linu sees leotavad. Nende kahe augu vahelt käib aga maandi läbi, mis Kassinurmest Palamusele läheb. Rahvas kutsub neid aukusid Kalevipoja käeaugud. Sealt olla ta Maarja kihelkonda läinud. Keapa jõkke olla ta oma mõega pillanud, ja seal peab ta praegu olema.Sealt olla ta veel edasi künni Kodavere kihelkonda läinud ja seal ümber käinud. Seal olla ta linguga ühe suure kivi Peipsisse visanud. Nüüd aga jää selle kivi kevadete kuivale valla ajanud, mis Rannamõisast Kodaveresse minnes tee ääres näha on, mida Kalevipoja kiviks kutsutakse, veikse heinakuhja suurune. Ennevanast olnud Kassinurme küla all järv, aga Kalevipoeg olla selle järve kuivaks joonud, ja ei ole enam söögi- ega joogivett saanud, siis vihastanud ja läinud Kassinurme mailt ära. Korra olla ta ka Kassinurme küla järve otsas niita katsunud, kus künkad praegu ilusti kaares on. Järve põhi on muidugi ilus tasane ja pruugitakse heinamaaks. Muud mina ei tea.
E 43173/4 < Laiuse — H, Tiedemann (1902).
Vt. muist. 59; Heinaniitmine, muist. 225—228; Kalevipoja mõõk, muist. 367—368.
Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 4—6.

2) Kalevipoeg puhkanud kord Patjala küla kohal mäe peal (Palamuse khk.), kus veel praegu tema nõndanimetud säng on, õhtu poole päitsi, hommiku poole jalutsi.
Sorts olevat Kalevipoega taga ajanud ning tahtnud teda ära uinutada. Kalevipoeg teadnud, et sortsilane nii ruttu talle järele ei jaksa tulla, sellepärast heitnud magama. Külakarjane seal ligidal karjas näinud sortsi tulevat, ahjuluud reite vahel, kui ratsa. Karjane puhkunud Kalevipoja ligidale jookstes kõvasti pasunat. Sellepeale tõusnud Kalevipoeg istakile, hõerunud kätega uniseid silmi, siis näinud, et sorts juba talle ligi jõuab. Kähku maast püsti karates hakanud jooksma lõuna poole, nii et maa sisse sügavad jalaaseme augud järele jäänuvad. Kalevipoeg põgenenud ära, sorts jäänud tema järele maha. Kalevipoja jalaaseme augud on Patjala, Kassinurme ja Kaarepere-Aruküla väljadel, heinamaadel ja karjamaadel näha, augud on jalasarnatselt pikergused.
E 47853/4 (4) < Palamuse – H. Karro (1911).