Maastikukaitseala peasissekäigu parkla juurest liikuda mööda jalgrada 250 m kirde suunas ja seejärel pöörduda itta suubuvale söllidevahelisele kitsale jalgrajale, mis umbes 200 m järel viib otse kivi juurde.

Kallakpinnal asuv, alusel laienev ja suures osas pinnases paiknev rahn. Kivi peal idaotsal 0,7 x 0,7 x 0,3 m lohk. Pikkus 4,7; laius 3,3; kõrgus 2,1 m. Ümbermõõt 11,9 m.
Gneissgraniit, hall, peenekristalline, mida läbib 5 cm korrapärane roosaka pegmatiidi soon.

Kalevipoja lingukivi, millel leiduvat punast triipu tuntakse lingunööri jäljena. Kalevipoeg olnud teisel pool Kuremaa järve, kui näinud hunti oma sängi peal kõndivat. Visanud kiviga, aga polevat täpselt tabanud.

Muistendid

1) Kalevipoja sängi ligidal [Kassinurmes]1 tihe oru kaldal seisab üks kivi, arvata 1 1/2 sülda kõrge ja 2 sülda lai. Vanarahvas räägivad sest kivist, et Kalevipoeg Võrtsjärve kaldalt üle Kuremaa järve (mis Kalevi sängist põhja pool seisab) hunti tahtnud visata. Kivi aga libisenud lingu päält ning läinud katki, pool kukkunud Kuremaa järve ning pool oru kaldale.
Teised aga räägivad, et Kalevipoeg ise üle Kuremaa järve olnud ning hunti Kalevi sängi pääl näinud kõndivat. Ta tahtnud teda maha visata, aga kivi olla kõrvale läinud ning sinna oru kaldale veerenud.
Weske 3, 67 < Palamuse – M. Ernits.

2) Kalevipoja lingu kivi Kassinurmes
Asub umbes 1/2 km Kalevipoja sängist edelas tiheda noore lepiku sees. Raske üles leida.1
———————————————————————————————————————-
1 Umbes 5 versta Kalevipoja sängist põhja-hommiku pool. Kalevipoja säng 42 versta Tartust, Tallinna tee ääres. – Üleskirjutaja märkus.
—————————————————————————
Anne Liblik, kes oli sellest kivist kuulnud lugusid oma vanematelt, jutustas:
«Kalevipoeg tahtis üle Kuremaa järve kivi oma sängi juurde visata, kivi läks katki; üks pool kukkus Kuremaa järve äärde, teine sängi juurde. Kivi peal on praegu valge joon – lingunööri ase.- näha.»
EKRK I 4, 115/6 (21) < Jõgeva raj., Palamuse, Kassinurme k. – I. Sarv, E Veskisaar < Anne Liblik (1952).
Vrd. Linguketi jälg kivil, muist. 45.

3) Kalevipoja lingukivi asetseb Kassinurme Silmapesukausist umbes 200 m eemal. Kalevipoeg olevat selle sinna linguga visanud, lingunööri jälgki on veel kivi peal, see on 4 cm laiune punakas ühtlane triip põiki üle kivi. Miks ta selle sinna viskas, ei tea.
Kivi seisab üsna järsu oru kaldal. Kivi peale lohku koguneb vihma ajal vett, mida karjapoisid olevat joomiseks kasutanud. Varem oli kivi ümbrus lage, praegu tihedalt leppadesse ja sarapuudesse kasvanud.
EKRK I 11, 380-381 (2) < Jõgeva raj., Palamuse, Kassinurme k. – E. Laugaste <L. ja G. Soom (1956).
—————————————————————————-1 Valge joon on kivil tõesti olemas, läheb risti üle kivi. Kivi asub mäeküljel, kivi otsa juurest on kaevatud (et näha, kui kõrge kivi on). – Korrespondentide märkus.
—————————————————————————-

4) Eine halbe Werst vom Säng von Kasinorm liegt ebenfalls ein solcher Wurfstein. Die Sage berichtet: Kalew versuchte von seinem Lager aus den Stein in den sieben Werst weit entfernten Kranichsee (Kuremaa-jerw, Jensel) zu werfen. Aber der kleine Finger glitt ihm ab (ganz wie in deutschen Sagen) und der Stein flog nur eine halbe Werst weit. Es ist ein abgerundeter grauer Granitwürfel, der zwanzig Schritt im Umfang hat. Er steht an einer tiefen Schlucht. – Der Ausdruck, dessen sich der Erzähler (der Feldwächter von Kasinorm) bediente: «Weike sörm tal weeretas» deutet durch Alliteration darauf, dass es ein Vers aus dem Urepos selbst ist.
Dr. Bertram, Wagien, lk. 11.[T ÕLGE.] Pool versta Kassinurme sängist eemal seisab samuti selline viskekivi. Muistend jutustab: Kalev katsus oma sängist kivi visata seitse versta eemal asetsevasse Kuremaa järve. Aga tema väike sõrm libises (just nagu saksa muistendeis) ja kivi lendas ainult poole versta kaugusele. See on ümmargune hall graniiditükk, mille ümbermõõt on kakskümmend sammu. See seisab sügava oru kaldal. Väljendus «Veike sõrm tal veeretas», mida jutustaja (Kassinurme põlluvaht) kasutas, viitab alliteratsiooni kaudu sellele, et see on värss ürgeeposest.