Kalevipoja istekoht või -ase Vaivaras, sealsel keskmisel mäel. NB! Vaivaras on kolm mäge.

Põrguaugu mägi, ( ka Põrguhauamägi, Grenaderimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.

Põrguaugu mäe lael asub mäele nime andnud ovaalne kuni 300 meetri pikkune, 150 meetri laiune ja 20 meetri sügavune lohk – põrguauk.

Muistendid

1) Vaivara mõis asub väga ilusas paigas. Umbes kaks versta merest tõuseb kolm küngast 280 jala kõrgusele, kuid küngaste kuju on osalt muudetud kindlustusehituste tõttu 17. ja 18. sajandil. Kõrgeimal künkal asetseb härrastemaja, mille rõdult avaneb kauge vaade üle maa ja mere. Keskmise künkaga on seotud tähelepanuväärne traditsioon. Selle künka tipul, mis on täiesti metsaga kaetud, on nimelt suur mollikujuline süvend. Küna seal ümbruskonnas muidu kõik mäelõhed suunduvad mere poole lõunast põhja, suundub selle molli telg läänest itta, on umbes 200 sammu (70 sülda) pikk, 40 sülda lai, 50 jalga sügav. See mold on täis kõrgeid puid; vett selles ei ole. Rahvasuu nimetab seda tähelepandavat süvendit pörgeauk (== põrguauk).
Umbes kolme aasta eest olevat — nii teatas lahkesti ülemvalitseja v. Hehn — üks vana talumees Tarvastust (lõuna pool Viljandit) tema juurde tulnud ja olevat Kalevi poja aseme järele pärinud; kui temale vastatud, siin ei teatavat niisugusest midagi, olevat ta ütelnud, see pidavat asetsema keskmisel neist kolmest mäest, ja kui nendele osutatud, olevat ta jutustaja viinud keskmise künka juurde. Seal olevat ta varsti leidnud suure süvendi ja ütelnud, see olevat Kalevi poja ase; ta olevat rõõmus, olles näinud seda kohta, nüüd võivat ta rahulikult surra. Seejärel olevat ta koju tagasi pöördunud. Et naabruse elanikud mingit Kalevipoja traditsiooni selle kohaga seoksid, ei ole minu teadeteandja kunagi kuulnud. Blumbergi «Quellen und Realien des Kalevipoeg» (Verhandl. d. GEG V, 1869) ei tea midagi Kalevipoja tegudest Ida-Virumaal; Vaivara mägesid ei mainita lk-1 50.[Kalevipoja istekoht Vaivaras]

2) Teine jutt teatab, et Vanapagan Vaivara mäel leent keetnud. Kalevipoeg tulnud vist Soomest, kõht olnud tühi. Ta tahtnud süüa, aga Vanapagan pole annud. Mis muud kui mehed ramu katsuma. Võideldud kolm päeva ja kolm ööd, et higi jooksnud. Viimaks saanud Kalevipoja hing täis. Ta virutanud Vanapagana nii vasta maad, et see sealt põrgusse vajunud. Kalevipoeg järele. Põrgus võideldud veelgi, kus Kalevipoeg Vanapagana täieste võitnud. Põrgust tagasitulemise tee teinud aga põrgukutsikad vaheajal kinni. Kalevipoeg teinud aga ise omale väljakäigu. Läinud aga niipalju viltu, et mäe alt välja tulnud. Seal on tänapäevani mudalomp. Põrgust toonud Kalevipoeg kaasa kolm neidu ja palju kulda. Mis veel Kalevipoja põrgusolemisest räägitakse, läheb Kreutzwaldi Kalevipojaga ühte. Kuid seitset põrgut usub rahvas niisama kui seitset taevastki. Põrgute kohta käivad minu teada järgmised rahva ütelused: Eespõrgu — hea põrgu, tagapõrgu — tapapõrgu; eespõrgu — hea põrgu, viimne põrgu — vilets põrgu, ehk: seitsmes põrgu — sitapõrgu. Viimist kutsutakse ka kitsepõrguks. Vaivara mäe augud on vist vanad kraaterid.
E 44498/501 < Kadrina — Joh. Sõster (1904).

3) Vaivara kihelkonnas puutub Narva maantee äkilise merekaldaga kokku. Mere vesi on säält kaldaaluse õõnsaks uhtunud, nii et üsna kole on sügavusesse lainte laksumist vaadata. Sääl kalda pääl olla Kalevipoeg istunud ja aru pidanud enne seda, kui Soomemaale tahtis minna. — Vesi vahutanud aga seekord kangeste — ja Kalevipoeg läinud kallast mööda õhtu poole edasi.
E 41481/2 < Virumaa — A. Ploompuu (1901) == E 52570 — M. J. Eisen.