Kalevipoja haud Kivinõmme metsas
Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks. Ühtlasi pandi siia kaasa ka tema varandus – kolm tündrit kulda.
Kalevipoja haud on versta kuus Kuremäelt umbes lõuna poole, Kivinõmme metsas, Pagari mõisa maa peal Kivinõmmes läheb suvine heinamaal käimise tee suurelt teelt Kuremäe poolt minnes paremat kätt peaaegu otse metsa sisse, kuna suur tee, mis Vasknarva läheb, kagu poole kaldub. Talvel käiakse seda tee mööda otse Maladina küla peale.
Muistendid
1) Kalevipoeg Kuremäel
Korra kõndinud Kalevipoeg Iisaku pool. Arvanud, et maa liig tasane. Tahtnud mitmekesidust muretseda. Otsustanud mäe teha. vägimees ametisse. Labidas kätte, kaevama. Kaevab nii, et pea aurab otsas. Väljakaevatud mulla viskab suurde hunnikusse. Nii tekib Kuremägi. Kuremäe määrab vägimees enesele puhkamisepaigaks. Sinna kohta, kust mulda Kuremäe jaoks võetud, voolab vesi kokku. Sedaviisi tekib Kontsu järv, õieti kaks: üks suur, teine väike. Kuremäele istutab vägimees tammesid. Kui edespidi tuleb Kuremäele puhkama, paneb pea tammekännu peale. Korra läheb Kalevipoeg Kuremäe alla Lähtepää kõrtsi. Kõrtsis just viinaallikad parajalt voolamas. vägimees — vaat viina suu peale, tühjendab korraga kogu vaadi. Pärast vaadi tühjendamist tunneb vägimees väsimust. Ei muud, kui Kuremäele puhkama. Magab magusalt Kuremäel. Magamise ajal ilmuvad korraga vaenlased, leiavad vägimehe magamast. Vaenlased rõõmsad, et Kalevipoeg nüüd nende küüsis. Kargavad kallale, raiuvad mõõkadega jalad vägimehel põlveni otsast ära. Kange valu käes ärkab vägimees viinauimastusest. Tahaks vaenlastele kallale tungida neid karistama, aga kudas pääsed karistama: jalad puuduvad. Põlvekondi otstel komberdab siiski kuni Kivinõmme. Sinna vaibub maha, keha voolab verest kuivaks. Kivinõmme sureb vägimees. Kohe jutt laiale: vägimees surnud. Rahvast tuleb hulgakaupa kokku surnud vägimeest vaatama. Vaatajad kaevavad sinnasamasse Kivinõmme surnukeha jaoks haua. Seltsilised ei taha, et Kalevipoeg surmaski kullast lahkuks. Toovad vägimehe kulla haua juurde, matavad surnukehaga ühes kolm tündrit kuldagi hauda. Et ahned käed kulda hauast välja tuues vägimehe rahu ei rikuks, pannakse kullale iseäralik tõotus juurde. Ainult see võib kulla kätte saada, kes tõotuse teada saab ja selle iseäralikud tingimised täidab. Kullatündrid ootavad tänapäevani alles Kuremäe ligidal Kivinõmmes päevavalgele pääsmist.
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 95—96 (56). Vrd. ka: Puhkekohad, muist. 192—210; Kalevipoja varandus, muist. 381 jj.; Jalgade raiumine, muist. 340.
2) Kalevipoeg, käies Pihkvast laudu toomas, vihastas viimaks Peipsi järve peale ja otsustas järve kuivaks lasta. Hakkas praeguse Konso järve kohalt kõige enne kaevama. Vajutas labida sisse ja viskas selja taha. Esimesest labidatäiest sai Kuremäe Majakamägi ja labidaauk on praegu Konso Suurjärve esimene pool. Teisest labidatäiest sai Kuremäe kloostrimägi ja labidaauk on Konso Suurjärve tagumine pool. Kolmanda labidatäie viskas juba väiksema ja sellest sai Kuremäe madalam osa ja labidaauk on Konso Väikejärv. Selle kange töö järele õli Kalevipoeg juba väsinud ja otsustas puhkama heita. Enne veel katsus saapaninaga ja labidaotsaga maapinna kõvadust. Nii sündiski Kuremäe ümbruse künkline ja orgudega maastik. Labidaotsa jälgedesse tuli vesi ja need on nüüd järved. pääle tööd jäi Kalevipoeg magama. Siis tulid vaenlased ja lõikasid Kalevipoja jalad ära. Veel jaksas minna Kivinõmme metsa ja sinna suri. Sääl on lageda männiku all tasasel maal pikergune künkakene, mis nüüd igalt poolt läbi kaevatud kullaotsijate poolt. Sinna on Kalevipoeg maetud.
ERA II 125, 443/4 (8) < Jõhvi, Illuka v., Edivere k. — M. Tarum (1936). Vt. ka: Jalgade raiumine, muist. 340.
3) Kalevipoja suurtükk peab olema veel praiga Kontso järves. Kuremäel suure tamme alle on maetud Kalevipoja jalad. Ise puhkab Kivinõmme metsas hauas.
ERA II 125, 429 (26) < Jõhvi, Mäetaguse v., Metsaküla < Iisaku — M. Tarum < Leenu Kirsmann, 78 a. (1936).
Vrd. Kalevipoja surm, muist. 340 C.
4) Kui Kalevipoeg parajaste Venemaal, teisel pool Peipsit viibib, saab ta teate, et vaenlane ligineb. Sedamaid tõttab ta Peipsist läbi vaenlasele vastu. Sügav koht, kus tal vesi niudeni ulatab, avateleb teda järgmisele ütlusele: «Ennäe, loitu, kastab mulkud!» Kauksi kohas jõuab ta maale, kust ta Kuremäe poole edasi tõttab, ja Jõuga küla kohal (versta 4 põhja pool Iisaku kirikut) vaenlasega esimest võitlust peab, millest ka praegused kalmud veel tunnistust annavad. Kuremäel tabab teda siis raske õnnetus. Unerammistuse pealt, millele väsimus ja rohkeste maitstud viin hoogu annavad, raiutakse tal mõlemad jalad otsast ära. Viimast jõudu kokku võttes läheb tema põlvenükkade peal Kivinõmme metsalaande, mis Kuremäge, umbes 4 versta eemal, lõuna-ida poolt ümbritseb, kuhu ta mäeveerule maha langeb ja sureb. Oma määratuma suuruse tõttu paistab ta veel sinnaminemisel üle metsa välja. Sinna maetakse ta maha ja [nii] kannab liivakalm ehk haud, mille all ta puhkab, niisama ka mägi, elupõlved Kalevipoja nime. 1
Lõpuks olgu veel seie juure lisatud, et Kalevipoja hauas muud midagi ei leidu, kui liiva sees väga ära kõdunenud söeraasukesi. Haud ise on mõistmata inimeste läbi väga läbi kaevatud ja ära moonutatud, kes temas asjata Kalevipoja varandust otsivad.
E 52530/1 < Virumaa — R. Avel (1912). Vrd. Peipsi sügavus, muist. 328; Jalgade raiumine, muist. 340 A.
——————————————————————————————
1 Iseloomulik on, et Naroova jõe piirkonnas, niisama ka Peipsi-tagused venelased metsakõrbe, kus Kalevipoja haud aseneb ühes Kivinõmme maakohaga, Dobrõnja’ks,- Kalevipoja mäge Bogatõrskaja gora’ks kutsuvad. — Kust võtsivad venelased selle nimetuse? Teatavaste oli vene rahva muinasluule järele Dobrõnja Nikitin vene muinaskangelane, kes Ilja Murometsi ja teiste vägimeeste kaasaegsena, Vene riiki Püha Vladimiri valitsuse ajal (980—1015 p. Kr.), võitlustes paganate vastu oli rajamas. Niisugusena on ta vene muinasluules kui valgesilmaliste tšuudide, s. o. soomesugu rahvaste võitja ja allaheitja herrandatud [ülistatud]. Ei ole kahelda, et Dobrõnja Nikitits Kalevipoja teisend on. Aga kuidas tuleb vene vägilase ilmumist Eestisse seletada? Vististe järgmiselt. Slaavi rahva rühmad, kes vanal muis’tsel ajal üle Naroova jõe lääne poole tungisivad ja viimaks eestlastega kokku puutusivad, pidivad viimaste juures juba Kalevipoja-aineid ees leidma. Väga tõenäulik on, et nad, kuna ka nende eneste juures muisted oma vägilaste üle ümber liikusid, leitud võeraid aineid tarvitasid ja omakohaselt ümber sulatasid, Kalevipoega teisendades ja oma vägimehele aluskujuks võttes. Miks selle lääne-slaavi rahva muistetes — kelle liikmed teatud piirkonnas eestlastega kokku puutusivad — just Dobrõnja Nikitits esimesel kohal seisis, on raske oletada. Võiks vahest umbkaudu arvata, et Dobrõnja Nikitits tšuudide allaheitmise läbi — nii kaugele kui muinasluule ajaloolise tõele vastab — enesest rahva hinges kestva mälestuse järele jättis. — Üleskirjutaja märkus.
—————————————————————————-
5) Kalevipoeg kannud laudu üle Peipse järve. (Kust kuhu, mistarvis — ei teata. Üleüldse on jutustus tumenenud ja kõdunenud riisme.) Vaendlased tulnud vasta — kallale, Kalevipoeg muidugi laudadega vasta virutama. Et ta aga lapiti laudadega on sõdinud, peksnud ta oma lauad puruks, ilma et vaendlasest võitu oleks saanud. Üksainuke laud on veel järele olnud, kui siil põesast õpetanud, et sõrvi lauda tarvis lüüa. Kalevipoeg teinud nõnda ja saanud vaendlaste üle võitu. Siis hea nõu andjat põesast välja kutsuma. See aga ütleb ennast alasti olema — ei julge tulla. Kalevipoeg kiskunud oma kuue- vai kasukahõlma küllest tüki ja visanud siilile põesasse. Siil mässinud ennast sinna sisse, nii et ta lagedalle julges tulla. Niisugune kui siili okkaline nahk pidi ka Kalevipoja kehakate olema. Selle vaeva ja pahanduse peale läinud Kalevipoeg Kuremäe alla Lähtepää kõrtsi ja pistnud seal vaadi viina mokka. Siis läinud purjetamise väsimuse peale Kuremäele puhkama. Varsti aga olnud varitsejad vaendlased sealgi, võtnud magaja Kalevipoja enese moega ja raiunud sellega ta jalad põlvist saadik maha. Põlve otsade peal läinud ta veel Kivinõmme. Seal on ta surnud. Seal on ta haud.
E 26799/801 < Jõhvi, Illuka v., Kuremäe — J. Lilienbach < Anton Reisberg (1896)
Trükitud: M. J. Eisen, Teised kodused jutud, lk. 8—10.
Vrd. Võitlus laudade abil ja siili õpetus, muist. 337; Jalgade raiumine, muist. 340 A.
6) Alutaga Jõhvi kihelkondas Pagari mõisa maa peal Tobrina metsas peab olema Kalevipoja haud (kalmuküngas, kus Kalev on saand maetud, see koht on Kuremäelt kuus versta eemal) ja selle kalmu pikkus peab olema kolm sülda ja kõrgus arvata kolm jalga, seal juures peab ka suur hunnik munakuid kiva olema, mis Kalevipoeg ise peab olema kandnud. Ennemuiste, kui sakslased meie maale on tuld, siis on Kalevipoeg sakslased maalt välja kihutanud, ja kui maa vaenlastest lage olnd, siis heitnud tema väsimust puhkama Kuremäele, aga tema jäend kauaks magama ja selle aaga tulnud sakslased jälle tagasi, raiund Kalevipojal mõlemad jalad põlvist saadik alt ära. Viimaks ärganud Kalevipoeg ülesse ja näind, et tema jalad ära olivad raiutud, ja ta sai kohe aru, kelle töö see oli. Hakand siis veel põlvede peal käies sakslasi taga ajama, et neile veel enne surma oma vaenlastele kätte tasuda. Selleks on tema Kivinõmme jõudes omale suure rüpetäie munakuid kiva korjanud, et sakstele tubliste vatti anda. Aga vana Liiva-Hannus tõmmand tema rehnungi alt kriipsu läbi. Enne kui sakslased kätte sai, suri tema ära ja on sennasamasse saand maha maetud, kuhu tema surnud. Seal peab tema kalmuküngas tänapäevani veel alles olema. Ühtlasi saand tema varandus kolm tündert kulda ka temale kaasa hauda pandud, mis veel tänapäevani seal peab alles olema. Nii sealtnurga rahva jutt.
H II 37, 764/5 (11) < Jõhvi — T. Wiedemann (1892).
Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 20—21.
Vt. ka: EKnS a 10/1 < Jõhvi — T. Wiedemann.
Vrd. Jalgade raiumine, muist. 340 A; Kalevipoja varandus, muist. 381 jj.
7) On üks pikergune mägi, nõmmemaa, männimets kasvab peal (Kivinõmmest edasi). Seal kuusemetsa ligidal on koht, mis kutsutakse tema hauvast. Rahvas rääkis, et ta on nii kole suur mees old, ta on nii pikk old, et üle metsa on vahtind. Rahvas räägivad, et on magama jäänd ja jalad on ära raiutud. Jalgade raiumine on old Narva pool metsades. Siis on ta siit läind läbi Konsu järve ja Kivinõmme metsa on ta ära surnd. Usku nii on old, et sõja moodi on old. Et on jalad ära raiutud ja pand õigest läbi Konsu järve. Isaisad sellest rääkisivad. Nüüd on temast vähe kuulda, ainult raamatute sees.
KKI 20, 503/4 (18) < Jõhvi raj., Illuka k/n, Ohakvere k. — R. Viidalepp < Johannes Lettermu, 76 a. (1955).
Vt. ka: Kalevipoja surm, muist. 340.
8) Kalevipoja surmast
Isa rääkis poistele ja pojad üheskoos, et see Kalevipoeg ikka mujal sai haiget võitlemisel ja siis pidi siia tulnud olema ja siin Kivinõmme metsas ära surnud olema ja siia maetud. Eesti rahvas on ta siia mattaned.
KKI 20, 493/4 (5) < Jõhvi raj., Kuremäe k/n., Soompea k, — R. Viidalepp < Liisa Kuningas, 72 a. (1955).
9) Kalevipoeg tuli Kuremäelt Venemaa teed pidi ja läks põlvekontide peal Kivinõmmest välja. Siis väsis ära, keeras tagasi ja suri sinna ära.
KKI 20, 107 (10) < Jõhvi raj., Kuremäe k/n., Sootaga k. — L. Raudsep ja H. Kihno < Joosep Maukin, 89 a. (1955).
10) Mis rahvas künka kohta räägib
Rahvas ütleb, et see on Kalevipoja haud ja et kange mees selle künka all oma viimist und puhkab. Hauas piab Kalevipoja kaasas ka kallis varandus, matisuurune kulduur ja 3 tündrit kulda peidus olema. Külap seda ihaldaks iga inimene kätte saada, ja on mõned seda püüdnudki, muidugi mõista kaevamise teel, aga need kõik on seda endi armsa eluga pidanud maksma. Nad on kohe haigeks jäenud ja ka varsti ära surnud. Näituseks räägitakse Remu Jaanist, et ta on kaevanud ja kaevades Kalevipoja ühe külleluu leidnud, suur nagu pool vene looka. Ei ole mees enam öösse magada saanud: aetud ülesse ja kästud luu oma paiga peale panna. Mees õnnetu, juba päris haige, läinud käinud veel läbi häda järgmisel päeval külleluud maha tagasi matmas; aga haigus läinud sellegipärast ikka rängemaks, ja paari päeva pärast on Jaan kõrvad pia alla pannud.
Enne kasvasivad haua peal suured puud. Mõis lasknud need maha raiuda. Raiujad mehed on aga kõik haigeks jäenud ja selle järele kohe siitilmast lahkunud.
E 26795/6 < Jõhvi, Illuka v., Kuremäe — J. Lilienbach (1896).
Osalt trükitud: M. J. Eisen, Teised kodused jutud, lk. 10—12.
Vrd. Jalgade raiumine, muist. 340, 341; ka Kalevipoja varandus, muist. 381 jj.
11) Kalevipoja haud oli Kalevipoja mäel, metsa viiva tee serval. Haual kasvas viis kuuske ja oli ka kive. Kullaotsijad kaevasid sinna suured augud. Seal olevat olnud mitu tündrit kulda ja veskiratta-suurune kulduur. Nüüd on punkrite kaevamisega täiesti ära lõhutud.
EKRK I 4, 254 (25) < Jõhvi raj., Illuka k/n. — A. Rõõm (1954). Vrd. Kalevipoja varandus, muist. 381 jj.
12) Kalevipoja mägi
Kalevipoja mägi on seal Kivinõmmes, Kalevipoja kriiva või niisuke mägi. Kivinõmmest kilomeeter või poolteist. Tee läheb sellest künkast läbi — Vasknarva maantee. Mets kasvab seal peal, männimets või kuusemets. Ikke kiidavad, et seal kuskil peab olema Kalevipoja haud, aga seda mina kindlasti ei tea.[Küsimus:] Kas keegi on seal kaevanud või midagi otsinud? Oi, ennevanasti seal torgiti üsna palju. Juba tsaariajal kaevasid seal vanemad mehed — ju nad seal kulda otsisid. Nüüdsel ajal seal enam ei otsita.
KKI 20, 498/9 (11) < Jõhvi raj., Kuremäe k/n., Lähtepea k. — R. Viidalepp < Mihkel Kask, 72 a. (1955).
13) Kalevipoja mägi ja nõmm
Mina juba lapsena kuulsin sellest Kalevipoja mäest. Mina lapsena juba kuulsin, et seal käisid niisugused rahaotsijad. Ja räägiti sellest Kalevipoja mäest, et seal pidi Kalevipoja uur olema. Kui kolmkümmend viis aastat tagasi, kui mul mees suri ära, siis ma läksin sealt Kalevipoja nõmmelt läbi, läksin heinamale ja läksin sest hauast mööda.
KKI 20, 492/3 (3) < Jõhvi raj., Kuremäe k/n., Soompea k. — R. Viidalepp < Liisa Kuningas, 72 a. (1955). Vrd. muist. 381 jj.
14) Kalevipoja mägi
Haud oli seal mäe peal, väga pikk ja suur. Ja vanad inimesed — ja vanemad inimesed rääkisid, et sealt olema Kalevipoja asju leitud. Pidi olema Kalevipoja uur. Aga kas nad on teda leidaned, või on see rahva jutt.
See haud oli õige suur [—].
KKI 20, 491/2 (l) < Jõhvi raj., Kuremäe k/n., Soompea k. — R. Viidalepp < Liisa Kuningas, 72 a. (1955). Vrd. muist. 381 jj.
15) Kalevipoja esemete otsimisest[Küsimus:] Kas on teada, et Kalevipoja hauast midagi on otsitud? Seal on tuhnitud mitmestki kohast. Koukisime kolme või nelja kohta augu sisse. Kuue mehega töötasime. Oli sügisene öö. Kahest kohast, sügavalt, 4-5 jala sügavusest tuli süsi vasta. Panin pihuga veel tasku ja tõin kodu. Üsku oleks tammepuu süsi olnud. Minu isa õemees, see oli ka kaunis vana mees, see rääkis, et keegi on kaevand ja suured küljeluud tulnud lagedale nagu vene loogad, aga üks ots lühem, teine pikem.
KKI 20, 505 (20) < Jõhvi raj., Illuka k/n., Ohakvere k. — R. Viidalepp < Johannes Lettermu, 76 a. (1955).
16) Kivinõmmes, siit Vasknarva poole, pidi olema Kalevipoja haud. Selles pidi olema tünder kulda ja Kalevipoja kulduur. Kes seda hauda lahti kaevama läks, see suri järgmisel aastal.
KKI 20, 105 (l) < Jõhvi raj., Kuremäe k/n., Sootaga k. — L. Raudsep ja H. Kihno < Joosep Maukin, 89 a. (1955).
17) Kalevipoja haua asukoht
Kalevipoja mägi on Kivinõmmest rohkem kui kilomeeter edasi ja sealt läheb tie edasi — umbes kilomeeter või poolteist mäest on see koht, kus on Kalevipoja haud. Mõlemad on paremat kätt. Mägi on pikalt, aga seal, kus haua koht, seal enam mäge ei ole, aga siiski on kõrgem koht. Aga see kõrgendik ikka ühes liinis on ja praegugi kutsutakse ikka teda Kalevipoja mäeks.
KKI 20, 506 (21) < Jõhvi raj., Illuka k/n., Ohakvere k. — R. Viidalepp < Johannes Lettermu, 76 a. (1955).
Kalevipoja haud peab olema Kivinõmmest läbi minna suure majaka (vaatetorni) lähedal. Kuremäelt Kivinõmme on 8—9 kilomeetrit.
KKI 20, 510 (27) < Jõhvi raj., Illuka k/n., Raudi k. — R. Viidalepp < Heinrich Remmelgas, u. 30 a. (1955).
18) Mendi üks üesse, Viru Juri, Allika Mihkel ja va Umberk, Kivinõmme metsa Kalevipoja künkele kulda õtsima.1 Kellu kahetõistkümme ajal haketi kaivama. Kaiveti, kaiveti ja lagedale tuli suur ribikont; niisikene vähemine mogomane kõhe, jusku hobose luak. Jäeti sie siis maha ja tuldi kodo magama.
—————————————————————————-
1 Kalevipoja hauaküngast näidatakse praegugi Kivinõmmest. — Üleskirjutaja märkus.
——————————————————————————————
Eks näidetud miestele unes, et «kõhe mattaga minu kont maha! Minu und ei tõhi teie segada!» Mehed ei muud miski ku(i) mendi ja matteti maha tagassi.
ERA II 166, 26 (83) < Iisaku, Illuka v., Kaidma k. < Iisaku v., Varesmetsa k. — A. Hallik < Kai Hallikas, sünd. 1862. a. (1937).