Võru maakond. Urvaste vald. Uhtjärve lõunakaldal, sadakond meetrit keskosa lookest lääne pool, veepiirist umbes 20 m eemal, järveorundi veerul (veetasemest ca 5 m kõrgemal), lehtmetsas. Raskesti leitav, kuigi rahnust viib mööda metsarada.

Järskude külgede kuid lameda laega tugevasti sammaldunud rahn. Rahnu lael võib leida neli pikemat ja ühe lühema ning jämedama vaondi, mida võib käsitada hiigelkäe jäljendina ning mis on andnud aluse paljudele muistenditele.
Mõõdud: 4,7 x 3,4 x 2,5 m. Ümb. 13,5 m.

Kalevipoja lutsuviskamise kivi Urvastes Uhtjajärve ääres. Kivi on umbes väikese maja kõrgune. Selle kivi pärimus on seotud Kalevipoja võiduviskamisest Vanapaganaga.

Muistendid

1) (Kalevipoeg ehitas Uhtjärve äärde maalinna. Vanapagan oma sellidega tahtnud seda ära hävitada. Kalevipoeg visanud teda majasuuruse kiviga.)
RKM II 47, 493/4 (7) < Antsla raj., Urvaste – E. Siil < Ann Tatar, sünd. 1861.a. (1955).

2) Kalevipoja lutsukivid
Marie Heiberg
Kui ma aastat kümme tagasi Võrumaal Urvastes neid lihtsaid ja kergeid mängusid armastasin, siis ei puudunud minul ja kaaslastel ka oma mängukangelased.
Olime Uhtja järve ääres lutsu viskamas. Sealsamas, kus Kalevipoja ja Vanapagana lutsukivid veel näha olivad. Vanapagana kivi oli vast kuueaastase lapse kõrgune ja seisis meie pool kalda peal. Kalevipoja kivi aga oli suurest mehest kõrgem ja paistis üle järve kõrgelt ära, nagu väike hall majake.
Veel teadsime meie, et Kalevipoja ja Vanapagana (pahareti) lutsuviskamine mäe otsast pedaja (männi) juurest algas. Kuna Vanapagana kivi mitte ühtegi lutsu ei löönud, lendas Kalevipoja kivi üle järve ära Antsla poole kalda peale.
Kivid seisivad oma viskamise järgi endi kohal – mäe otsast suure pedaja juurest mõnikümmend sammu paremal pool. On vist praegugi seal. Kuid kas neid veel nendega ühenduses olevate juttude kaudu praegu kui tähtsaid lutsukivisid seal tuntakse, on mulle teadmata.
Nende järele kuulsin ma esimest korda Kalevipojast ja ta kangelaseloodest. Kreutzwaldi «Kalevipoega» lugesin hiljem.
Perekonnaleht 1911, nr. 34, lk. 269-270. Vrd. muist. 1-9.