Mis on pilteepos?

Kindlasti ei ole võimalik tõmmata võrdusmärki pilteepose ja Eestis enim levinud klassikalise koomiksi vahele. Pilteeposel on väljakujunenud kindlad tunnused:

• Esiteks kasutatakse pilteeposes eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ originaalteksti algses värsivormis. Teksti küll vajadusel lühendatakse, kuid kõik tegevus/sündmused jäävad pilteeposes alles.
• Tekstile lisatakse võimalikult detailne ning arhailine pildimaterjal. Joonistame sobivatesse kohtadesse kujutusi arheoloogilistest leidudest, mis seotud antud koha ja ajastuga. Kindlasti üritame ka kogu ümbruskonna joonistada võimalikult ajastutruu.
• Pildimaterjali juures on üks olulisemaid momente see, et võimalikult täpselt kujutada teksti sisu. Näiteks kui tekst ütleb, et „Istus väsind vennike tamme all ja taevas säras sõela“, siis pildis tuuaksegi välja väsinud/kurnatud emotsioon, tamm, öine metsa õhkkond, pimedus ja kõigile krooniks ka vana sõela tähtkuju, mis on olnud väga oluline tähtkuju ka varases maailmapildis.

Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ jagamine 7-ks raamatuks

Pilteepos ”Kalevipoeg” avaldatakse seitsme osana. Iga osa hakkab sisaldama kolme lugu eesti rahvuseeposest ”Kalevipoeg”, mis on nii eestikeelses kui ka võrukeelses värsivormis. Igal raamatul saab olema oma kunstnik. Sellega soovime näidata, et Kalevipojast ja meie rahvuseeposest võibki olla erinevaid nägemusi. Ka raamatute sissejuhatava osa ning keskraamatujutu kirjutavad erinevad Kalevipoja uurijad.

• I osa – (sissejuhatav osa ja 1-2 lugu) kunstnik Toom Tragel
• II osa – (3-5 lugu) kunstnik Jevgenia Dudin
• III osa – (6-8 lugu) kunstnik Ats Nukki
• IV osa – (9-11 lugu) kunstnik Urmas Viik
• V osa – (12-14 lugu) kunstnik valitakse konkursi alusel
• VI osa – (15-17 lugu) kunstnik valitakse konkursi alusel
• VII osa – (18-20 lugu) kunstnik valitakse konkursi alusel