Eesti kohakeeled on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mille hulgas on nimetatud põhjaeesti ja lõunaeesti keelt (vt Wiik 1998). Põhjaeesti keelt kasutame tänapäeval riigikeelena.

Paljude keeleuurijate arvates on lõunaeesti keel läänemeresoome keelte hulgas üks vanemaid. Sammalahti (1977) järgi lahknes lõunaeesti keel teistest läänemeresoome murretest juba umbes 3000 aastat tagasi. Keeleteaduslikus mõttes on võru keel keskne osa lõunaeesti keelest (Evar Saar, http://wi.ee/et/voru-keel/keele-ajalugu/ ). Seega lõunaeesti keele esindajaks oleks kõige sobilikum just võru keel.

Võttes arvesse rahvaluule ajalugu/vanust, siis on väga suur tõenäosus, et paljud Kalevipoja värsid/legendid liikusid edasi just algses võru keeles. Seega võru keele lisamine annab omakorda juurde veelgi arhailisemat pilti.

Ka maailma keelte andmebaasis tuuakse välja, lisaks eesti keelele, eraldi keelena ka võru keel. Vaata lisa siit!