Siin on kõige tähtsamal kohal, et säiliks kunstniku oma nägemus kogu töö ajal. Ühe kunstnikuga käib töö umbes 1-2 aastat, et saada valmis üks pilteepose „Kalevipoeg“ osa/raamat.

Algul antakse kunstnikule kätte kogu tekst (tema raamatut sisaldavad kolm lugu) ja võrdluseks eelmised pilteepose osad. Seejärel kunstnik loeb teksti läbi ja alustab oma mõtetes kujundliku pildi/pildirea planeerimist. Paljudel on kohe tekkinud ka mingid pildid konkreetsetest sündmustest ja tegelaskujudest. Seejärel tutvustatakse kunstnikule väiksemaid detaile ja põhimõtteid, mis seotud just pilteepose eesmärkidega. Viime kunstnikud ajaloomuuseumitesse, näitame Tallinna Ülikooli hoidlas arheoloogilisi leide ja talle sobivaid leide ka pildistame.

Nüüd alustatakse juba esmaste kavandite joonistamist. Seejärel algab töö kavanditega. Omalt poolt vaatame üle teksti ja aitame teksti jaotamise osas ning ütleme, et mis teksti võib välja jätta. Lisaks on koguaeg käeulatuses oma ala spetsialistid. Näiteks kui kunstnikul tekib küsimusi teksti tähenduse osas või milline võis välja näha „murutütar“ eesti mütoloogias jne…

Lõpptulemuse teeb kunstnik valmis nii, nagu on mugavam. Näiteks Toom Trageli ja ka Jevgenia Dudin tegutses järgnevalt:

Kunstnik teostab digitaalselt visuaalse visandi lehekülje maketist koos tekstiga. Visandi valmimisel ja kinnitamisel lehekülje lõppversiooni joonistamine käsitsi suuruses A3 paberile. Kunstnik teostab hariliku pliiatsiga alusjoonistuse ja annab lõppviimistluse musta tindi ja pintsliga joonistades. Seejärel valmisjoonistatud A3 suuruses lehekülgede skaneerimine arvutisse ja digitaalne järeltöötlus ning pildiraamistiku ja tekstikastide digitaalne lisamine leheküljele.

Kõik A3 suuruses originaalid jäetakse alles, et hiljem kasutada näiteks näituse tegemisel. Keskmiselt on üks rahvuseepose lugu 20 lehekülge.