Juhul kui terve eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ joonistaks pilteeposeks vaid üks kunstnik, siis me saaksimegi vaid ühe kunstniku põhjaliku nägemuse meie rahvuseeposest. Meie praktika näitab, et ühe kunstniku jaoks, kogu rahvuseepose „Kalevipoeg” joonistamine muutub väga kurnavaks, mille tulemusel võib kannatada ka lõpptulemus. Samas erinevate kunstniku-minade, vaimsete hoiakute ja visuaalsete käekirjade kasutamine annab kogu projektile hindamatu lisaväärtuse. Erinevate kunstnikute kasutamine võimaldab tõsta kogu teose lõpptulemust. Igal kunstnikul on omad tugevad ja nõrgad küljed. See ongi see koht kus me saame valida kunstnike vastavalt oma tugevatele külgedele ja neid veel edasi arendada.