Kalevi Kingamägi – Kalevipoja jäljed

Tekst

Muistendid

1) Ohekatkus Kingamäel [on] lohk — Kalevipoja jälg. Kingamäelt [astus] Kalevipoeg ühe sammuga Lelle. Seda maad [on] 4—5 versta. Lähedal Laugulepimäed; seal [on] 3 Kalevi jälge.
E 57343 < [Rapla] — M. J. Eisen. Vt. ka muist. 11 B.

2) Keava Linnaaluste külas asuvad kaks suurekujulist lohku, mis on väga sarnased inimese jalajälgedele. Jäljed asuvad umbes 0,5 km kaugusel teineteisest. Nende jälgede kohta räägitakse:
«Kord tulnud Kalevipoeg põhja poolt. Ta olevat olnud väga väsinud, polevat aga leidnud kohast puhkepaika. Vaadanud ringi ja näinud, et Ohekatkus olnud kohane paik selleks. Hakanud siis ruttama. Aga jõudes Keava, tundnud end nii väsinuna, et otsustanud veidi seisatada. Ehkki ta olnud väga lähedal Ohekatkule, seisatanud ta siiski hulga aega. Puhanult rutanud edasi Ohekatku, kuhu heitnud magama. Tollest Keavas seisatamisest siis tekkinudki tema suured jalajäljed.»
ERA II 225, 225 (2) < Rapla, Kehtna v., Keava k. < Juuru, Ingliste v., Kädva k.— A. Veiserik < Mari Veiserik, 72 a. (1939).

3) Ohekatku Liumäed
Selle mäeaheliku pikkus on kuus versta, tema kõige kõrgemat kohta nimetatakse ka Hiiemäeks, mis ühtlasi selle aheliku alustus on; ja ka Kalevi sängiks, sest ta olla seal selga sirutanud.
Kord tulnud ta jälle Oore hiie otsa ja vaadanud tagasi – hunt murdnud varsa kallal. Tal põle seal midagi käepärast olnud, pistnud käe tasku, leidnud tasku nurgast ühe kõbasi killu, viskand kurjategijaile kaela, kõbasi tükk matnud hundi kõige varsaga oma alla. Seda viskamise kaugust on kaheksateistkümme versta maad, ja see kivi on praegu Rapla kiriku lähedal Kõpsoni juures kui maailmatu mürakas, kelle sarnast terves kihelkonnas ei leita. Sellest nimetud hiiest üks verst lõuna pool on Kingamägi1, mis oma nime sest on saanud, et seal Kalevipoja jäljed on praegu veel näha. Ja sedasamavõrt lõune pool on Kuremägi, kus kolm tema jälge ehk õigem ütelda lohku näha on.
H III 23, 639 < Rapla, Järvakandi v. – J. Pajur (1896).
Vt. ka: H III 30, 205/6 (l) < Rapla ja Vändra, Lelle v. – J. Pajur (1886).
Ka: J. Jung, Muinasajateadus, III, lk. 107 (19).
Vrd. Kalevipoja jäljed, muist. 245.

http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&of=tb&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&kohanimi=kalev

Kuidas kohale tulla?