Muistendid

1) Rapla kihelkonnas Valtu vallas Kõpsoni karjamaa pääl on üks kivi, mis Hundi- kui ka Kõpsoni kiviks kutsutakse. Oma nime saanud tema sellest, et Kalevipoeg teda hundile olla visanud.
Kord söönud märahobune varsaga selle karjamaa pääl. Olnud just jaanipäeva laupäeva õhta. Saal tulnud hunt varssa murdma. Seda näinud Kalevipoeg, kes Oore küla Ohekaki vallas Hiiemäe ligi kõndinud (mis kümme versta kaugel olla). Kahmanud säält kivi ja virutanud hundi pihta, aga et nad liiga ligistikku olnud, jäänud kõik kolm kivi alla. – Varsal olnud kell kaelas. Nüüd kuulda iga jaaniööse kella kõlisemist varsa kaelas.
E 25354/5 (18) < Rapla – J. Rootslane < Mart Õre (1896). Trükitud: M. J. Eisen, Kodused jutud; lk. 44-45 (37). Vrd. Kalevipoja kivi Raplas, muist. 42.

2) Raplas Kõpsoni maa peal asub suur kivi. Kalevipoeg olnud Peipsi järve juures ja võtnud suure kivi ning tahtnud sellega visata Rapla kiriku torni pihta. Kuid kivi olnud suur ja raske ning kukkunud enne maha. Ja nüüd seisab kivi seal.
ERA II 225, 61 (12) < Rapla – A. Muusikas < Tõnis Hamburg, 55 a. (1939).
Vrd. Kivi hobust murdva hundi pihta Raplas, muist. 11 A-I.

3) Vanal Rapla kirikul polnud torni peal, vaid see oli kiriku väravas, miks nii, sest räägib vanarahvas: vanal kirikul oli küll olnud torn, kuid kui Kalevipoeg ehitanud Lindanisa kantsi, tulnud sarvik ja hakanud ta tööd segama. Sest vihastanud ehitaja, haaranud kivi ja visanud tülitajat, see olevat aga kõrvale põiganud, kivi vihisenud mööda ja tabanud Rapla kiriku torni, lüües selle ümber. Kogudus ettevaatusest ehitanud siis uue torni väravasse. Kalevipoja kivi on aga veelgi näha kilomeeter eemal, talu väljal.
ERA II 225, 267 (6) < Rapla khk. ja v. – E. Andok < B. Masing, 15 a. (1939).

4) Rapla lähedal on tee ääres suur kivi. Selle Kalevipoeg visand sinna kivi. Jaanilaupäeva öösel näinud Kalevipoeg Hiiemäelt, Palukülast, et hunt seal varssa murdnud. Ta tahtnud hunti kiviga surmata, kuid kivi matnud ka varsa oma alla. Nüüd kuuldakse selle kivi alt iga jaanilaupäeva öösel kell 12 hundi ulumist ja varsakella kõlksumist. Kivil on Kalevipoja sõrmejäljed praegugi näha.
E, StK 11, 39/40 (12) < Rapla – L. Pärt (1921).

5) Suur kivi
Rapla lähedal on tee ääres suur kivi. Selle Kalevipoeg visand sinna kunagi. Iga jaanilauba öösi olevat kivi all kuulda kella helinat.
ERA II 6, 341 (80) < Rapla khk. ja v., Uudeküla – R. Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., ja Ann Vau, 63 a. (1928).
Vt. ka: E II 18 (106) < Rapla – J. Liiv.

6) On olemas suur kivi, mida nimetatakse Kalevipoja kiviks. Kalevipoeg oli selle visanud ja seal kivi all on surnud hunt ühes hobuse ja varsaga. Hunt oli viinud hobuse ja varsa ära, kui Kalevipoeg oli heitnud puhkama. Ta vihastanud ja visanud hunti suure kiviga ja [- – -] tabades jäänud hunt kivi alla.
ERA II 225, 604 (5) < Rapla, Kabala v., Tamme k. – M. Sildam < Villem Sildam, 60 a. (1939).

7) Ühel jaanilaupäeval oli Kalevipoeg tulnud ratsutama Rapla lähedale. Hobuse väsides jäänud ta puhkama. Pole aga veel und silma saanudki, kui kuulnud müdinat. Tõusnud siis kiiresti üles ja näinud, et hundid tema hobuse kallal. Vägilane haaranud esimese kättejuhtuva kivi ja visanud, et hunte eemale peletada. Õnnetuseks aga oli kivi nii suur, et mattis enda alla nii hundid kui ka hobuse.
Nüüd igal jaaniööl on kuulda kivi alt hobusekella helinat. Arad inimesed ei julge hästi sellest kivist öösel üksinda mööduda. See kivi asub Rapla aleviku ja jaamavahelise tee ääres.
ERA II 225, 235/7 (9) < Juuru khk. ja v., Paeküla < Rapla, Järvakandi v. – A. Veiserik < Anna Ambur (1939).
Vrd. H II 32, 534 (14) < Kanepi, Vana-Piigaste v. – J. Väggi (1889): Viskamise koht on märkimata.

8) Ohekatku Liumäed
Selle mäeaheliku pikkus on kuus versta, tema kõige kõrgemat kohta nimetatakse ka Hiiemäeks, mis ühtlasi selle aheliku alustus on; ja ka Kalevi sängiks, sest ta olla seal selga sirutanud.
Kord tulnud ta jälle Oore hiie otsa ja vaadanud tagasi – hunt murdnud varsa kallal. Tal põle seal midagi käepärast olnud, pistnud käe tasku, leidnud tasku nurgast ühe kõbasi killu, viskand kurjategijaile kaela, kõbasi tükk matnud hundi kõige varsaga oma alla. Seda viskamise kaugust on kaheksateistkümme versta maad, ja see kivi on praegu Rapla kiriku lähedal Kõpsoni juures kui maailmatu mürakas, kelle sarnast terves kihelkonnas ei leita. Sellest nimetud hiiest üks verst lõuna pool on Kingamägi¹, mis oma nime sest on saanud, et seal Kalevipoja jäljed on praegu veel näha. Ja sedasamavõrt lõune pool on Kuremägi, kus kolm tema jälge ehk õigem ütelda lohku näha on.
H III 23, 639 < Rapla, Järvakandi v. – J. Pajur (1896).
Vt. ka: H III 30, 205/6 (l) < Rapla ja Vändra, Lelle v. – J. Pajur (1886).
Ka: J. Jung, Muinasajateadus, III, lk. 107 (19).
Vrd. Kalevipoja jäljed, muist. 245.

9) Rapla Valtust
Jaanilaupäeva õhtu olnud Kalevipoeg Paluküla Hiiemäel. [—] [Ta] pööranud silmad Valtu poole, näinud, kui hunt hobusevarssa murdnud Kõpsoni lepikus. Kalevipojal olnud vaesest märast kahju, kes oma varsa pärast väga ohttanud. Kalevipoeg võtnud hea lingukivi, visanud. Olnud paras süstamise maa (umbes arvata 18 versta linnutee peal). Kivi trehvanud hunti, aga ka varss saanud otsa. Kivi on praegu veel Valtu mõisa ja Rapla kiriku vahel näha. Jaanilaupäeva õhtu käia ikka vana mära vaatamas, kas ehk varssa sealt kätte leiaks.
EKnS 37, 28 (l) < Rapla, Valtu v. < Hageri – H. Kanketer (1906).

10) Rapla kihelkonnas Ohekatku vallas Liivimaa piiri ääres algab kõrgustikkude ahelik, mis sealt edasi Paluküla poole läheb. Ka on seal soode sees järvekesi. Et neil Kalevipojaga midagi tegemist oleks, ei ole ma
—————————————————————————-
1Lisaks veel: «Seal Kingamäe lähiduses on Laugu-leppimäed, seal näidati mulle kolme Kalevi jälge, mis niisama esimise kujulised olid. Seal ümberkaudu kusagil valdades sellesarnast mälestust ega juttu olemas ei kuulnud.»
H III 23, 639 < Rapla.
—————————————————————————-
mitte kuulnud. Küll on seal mägede kõrval Lalli küla, mis «Lalli alla» «Kalevipojas» meelde tuletab.
Suur kivi on maantee ääres Rapla alevikust Hermeti raudteejaama. Rahvas nimetab teda Kalevipoja räpsukiviks. ohtkotsu poolt ei ole ma Kalevipoja kohta midagi kuulnud.
E 48296 < Rapla – J. Liiv (1913).

11) Kalevipoeg
Purkukülas, Järvakandi klaasivabriku poole minnes Kukkoja talust poole kilomeetri kaugusel asetseb suur kivi. Jaanilaupäeva öösel söönud selle kivi läheduses mära ja varss. Hundid tulnud hobustele kallale ja tahtnud neid ära süüa. Seda näinud Kalevipoeg Peetri kiriku torni otsast. Ta võtnud suure kivi ja visanud hundid surnuks. Hobused jäänud aga selle suure kivi alla ja see kivi läinud veel pooleks. Sellel hobusel olnud kell kaelas ja selle helinat kuuldud iga jaanilaupäeva öösel ja vist nüüdki.
ERA II 225, 23 (l) < Rapla khk. ja v. – A. Muusikas < Aleks. Leitmäe, 46 a. (1939).
Vt. ka: Kivi Järvakandi talumehe pihta, muist. 52.

12) Kalevipoja luisk
Harjumaal Rapla alevi ligidal, Raplast versta poolteist Valtu mõisa poole minna seisab tee ääres suur raudkivi, mis vanarahva jutu järele Kalevipoja luisukivi olla.
Kord niitnud Kalevipoeg eemal heina, aga seal kohal, kus praegu see suur kivi seisab, söönud tema hobune varsaga. Eemal võsastikus seisnud aga võsuvillem hunt ja varitsenud varssa. Seda näinud eemalt Kalevipoeg. Silmapilk võtnud ta luisukivi ja tahtnud sellega hunti maha visata. Kivi aga vääratanud natukene märgist mööda, kukkunud ühtlasi ka hobusele ja varsale peale, ning nõnda saanud siis kõik kolm otsa. Kivil enesel on praegu veel Kalevipoja sõrmeasemed peal.
KM KO Fond 38 M 11 (A. Grenzsteini kirjakogu), lk. 102a/3. – S. A. Rebmann < V. A. Rebmann (1900).
Vrd. Niitmine, muist. 225-228; Jälgedega kivid, muist. 137-138.