Tellissaare kivi ehk Viie Valla Piirikivi ehk Kalevipoja vestitaskukivi
Viie Valla Piirikivi ehk Kalevipoja vestitasku kivi on rändrahn Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Suurejõe külas.
Kivi mõõtmed on eri andmetel kas pikkus 7,8 m, laius 7,0 m, kõrgus 3,9 m, ümbermõõt 23,9 m
Muistendid
1) Poisikesena kuulnud tema [ = = Peet Tamman] Suures-Jaanis ühelt mehelt: Kalevipoeg olnud Võnnumaal käimas. Paha vaim uitand sel ajal Lindanisse ja huikand sääl. Kalevipoeg võttis kivi ja viskas. Esimine kivi kukkus Taali jõkke, s. o. Võnnu kivi; teine kukkus soht-Tellissaare kivi 5 valla piiril (kahe Vändra, Tori, Suure-Jaani ja Vastemõisa) ja 3 kihelkonna piiril (Tori, Vändra ja Suure-Jaani). Kolmas kivi sattus Tallinna Ülemiste järve.
EÜS VIII 1106 (88b) < Tori khk. ja v., Aesoo k. < Suure-Jaani – A. Sildnik < Peet Tamman, 63 a. (1911).
2) (Kalevipoeg viskab Võnnumaalt paha vaimu pihta, kes hulgub Lindanisas. Esimene kivi kukub Taali [ = Pärnu] jõkke, teine Tellissaarde, kolmas Tallinna Ülemiste järve.)
EÜS VIII 1106 (88b) Tori < Suure-Jaani – A. Sildnik < P. Tamman (1911). Vrd. muist, l, 2 C, 25.
3) Kord olli Kalevipoeg tulnd Villandi poolt ja tahtnd mere ääre minna. Kui ta olli jõund Suure-Jaani ligidal Navesti jõe ääre, sinna, kus on Vanaõue sild, sis olli Vanakurat parajasti jõest vähki püünd.
Kui Vanakurat Kalevipoega nägi, tahtis ta kohe Kalevipojale kallale karata, aga Kalevipoeg sasis Vanakuradist kinni ja viskas ta jõkke. Vanakurat kukkus suure kivi piale ja selle kivi sees on veel praegu Vanakuradi istumisekoha ase. See kivi on sial jões, kui Vanaõue sillast üle minna.
Kalevipoeg läks jälle edasi, aga Vanakurat olli vihane. Ta võttis maast suure kivi ja viskas Kalevipojale järele. See kivi kukkus Tellissaare karjamaa piale ja on praegu alles. Üitase Tellissaare kivise. See kivi on nii suur kui väike metsatukk ja sinna piale mahub mitukümmend inimest. Kui me noored ollime, olli see ikki noorte inimeste kogumisekohaks.
RKM II 108, 544/5 (5) < Vändra raj., Tori k/n., Ore k. < Suure-Jaani khk. – E. Raudsepp < Liisa Kümmel, sünd. 1888. a. (1961).