Muistendid

1) Kikepera nimest ja kividest
Ennevanast olnud Killingi mõisa poolt Kikepera küla poole minnes, mis Saarde kihelkonna põhja-lääne nurgas seisab (suurem osa Kikepera sood on Tori kihelkonnas) ühe tee äärde mitu saunahurtsikut ülesse ehitatud, vist muidugi inimeste eluhooneteks. Killingi mõisa küla rahvas hakanud viimast, kõige kaugemal seisvat sauna Kigepera saunaks nimetama. Viimaks asunud selle sauna asemele sinna külasse kõige suurem talukoht, nimega Kigepera, mis pärastpoole Kikeperaks muutunud, mis nime terve küla alles tänapäev kannab. Ka soo ümberringi saanud enesele talust nime.
Nagu “Kalevipoja” laul pajatab, olla kangelane Kalevipoeg vanal ajal oma käikidel kord ka Kikerpera ehk õigem Kikepera piiridele juhtunud, kus ta paharäti poegade vahel sood jaotanud ning kindlad piirikivid maha panna lasknud.
Kikeperas on praegu õieti palju kiva, nagu vana “Postipapa” omal ajal üsna õigusega laulis:
“Küll siin on palju saaresid, kui Kikeperas kiva.”
Siitrahva suu räägib, et vanast, kui Kikepera Vanasarviku poegade päralt olnud, siis nemad alati põlledega siia kiva soosse kokku tassinud, et kõvat silda üle soo ehitada. Kivid vajunud aga kõik põhja. Kord läinud Sarvikul kivipõlletäit viies põllepaelad Kikepera mõisa maa kohal katki ning terve põlletäis kiva olla laiali pudenenud, milleläbi Kikepera külasse nii rohkel arvul kiva tekkinud.
Kikeperas on üks kivivundament ühe mäekünka otsas, mida vana kiriku asemeks hüütakse. Sellest ei tea ma seekord lähemalt kirjutada, sest et ma ise oma jalaga veel mitte Kikeperasse saanud ei ole.
H II 55, 66/7 < Saarde khk. – P. Sitzka (1895).