Muistendid

1) Kalevipoja viskekivi Pärnu jões
Sindi vabriku ligidal Pärnu jões on üks suur kivi, kes majasuurdune on. Sellest räägib vana jutt nõnda. Kalevipoeg otsinud üht suurt kivi, et katsuks – kui kaugele ta visata jõuab. Kiva olnud küll, aga kõik pisiksed. Suure vaevaga leidnud ta kivi, mis paras olnud. Ta pistnud ta tasku. Üle jõe hüpates kukkunud kivi jõkke. Ta katsunud teda ära võtta, aga olnud pool muda sees kinni, ja ta jätnud ta sinna paika, kus ta praegu on.
EKS 8° l, 843 (3) < Vändra – V. Jürgenstein (1876). Vrd. Kalevipoja taskukivi, muist. 25.

2) Pärnu jões Taali vallamaja kohal asub suur kivimürakas, millest kõneldakse järgmist: kaugel muinasajal ehitanud Olev ja Kalev Eestimaale linnu: Kalev ehitanud Riiat ja Olev Tallinnat. Kui Olev ehitanud Tallinna Oleviste kiriku ühes selle pika torniga, saanud Kalev kadedaks ja tahtnud kaaslase tööd hävitada. Ta võtnud suure kivi ja visanud Riiast Tallinna suunas. Kivi aga ei tabanud märki ja kukkus Ülemiste järve, kus ta praegugi Linda kivi nime all asetseb.
Olev, nähes kaaslase kurja kavatsust, visanud samuti kiviga vastu. Et ta jõud aga Kalevi omast hulga nõrgem oli, siis lendas kivi ka ainult poole Tallinna ja Riia vahelisest maast ja langes Taali vallamaja juures Pärnu jõkke, kus ta seisab tänini.
ERA II 235, 173/4 (9) < Tori khk. ja v., Tõia k. – A. Varendi < Juhan Varendi, 46 a. (1939).
Ka: J. Jung, Muinasaja teadus II, lk. 68 (3); III, lk. 53 (28).
ERA II 36, 465 (56) < Pilistvere, Imavere v., Taadikvere k. – R. Viidebaum < Kaarel Naarits, 80 a. ja Ann Naarits, 70 a. (1931).
Vt. ka: Kalevipoja Võnnu kivi, muist. 2, 25 D; Kivid kirikute pihta, muist. 38-45:
Oleviste kirik, muist. 322; Kivi Ülemiste järves, muist. 72.

3) Kalevipoeg tahab vestitaskus oleva kiviga Kurivaimu visata; kivi kukub Pärnu jõkke.
A. Piirak, Traditsioon Tori kihelkonnast, 1925, lk. 16. (Kisikiri KM KO.)

4) Kord püüdnud Kalevipoeg Pärnu linna karjamaal mere ääres kalu või räimi. (Veel tänapäävani püütakse seal räimi.) Vanapagan ei olla aga seda sallinud ning lõigand noodapära katki, nenda et kalad puhas välja läinud. Selle kuriteo pärast hakkand Kalevipoeg täda taga aeama, see saanud aga lippama.
Kui Kalevipoeg näind, et ta täda enam kätte ei saa, võtnud ta kivi ja viskanud talle järele. Kivi ei ole aga vanatühja puutunud, vaid umbes 15 versta Pärnust kaugel Pärnu jõkke kukkunud, kus ta tänapäävani veel igaühele näha, kes sealpool juhtub käima.
See koht, kus ta seisab, võib Sindi vabriku ja Taali mõisa vahel jões leida. Nimetatud kohta hüütase Võnnu hauaks. Kivi ise ei olla küll mitte suurem, väike sauna keha, pialpool vett, veepinnast künni põhjani olla 30 jalga sügavust.
H II 20, 439 (10) < Pärnu, Tammiste v. – J. Reinson < J. Steinberg (1889). Vrd. ka muist. 2, 70.

5) Võnnu kivi
Igaüks, kes omad parved kevadel Voltvedi Kanaküla jõge mööda Pärnu linna poole alla juhib, silmab Riisa küla heinamaa peal jões määratumat suurt kivi, mis mõnelegi tülinaks parvitsemise ajal ees oli. See kivi olla vanarahva jutu järele vanaõelusest Võnnu linna juurest sinna visatud.
Vanaõelus tahtnud Kalevipojast lahti saada ja seepärast sühkanud (viskanud) teda kiviga, kui ta Riisa küla peremestel aidanud heinasaadusi kokku vedada. Kivi kukkunud jõkke ja on praegu seal alles, ka vanaõeluse jalakontsa jäljed olla Võnnu linna juures näha.
E 34243 < Säärde, Kilingi-Nõmme al. – M. Saul < A. Pärtelson (1897).

6) Poisikesena kuulnud tema [ = = Peet Tamman] Suures-Jaanis ühelt mehelt: Kalevipoeg olnud Võnnumaal käimas. Paha vaim uitand sel ajal Lindanisse ja huikand sääl. Kalevipoeg võttis kivi ja viskas. Esimine kivi kukkus Taali jõkke, s. o. Võnnu kivi; teine kukkus soht-Tellissaare kivi 5 valla piiril (kahe Vändra, Tori, Suure-Jaani ja Vastemõisa) ja 3 kihelkonna piiril (Tori, Vändra ja Suure-Jaani). Kolmas kivi sattus Tallinna Ülemiste järve.
EÜS VIII 1106 (88b) < Tori khk. ja v., Aesoo k. < Suure-Jaani – A. Sildnik < Peet Tamman, 63 a. (1911).

7) Võnnu kivi asub Taali mõisa kohal Pärnu jões. On suur kivi, keskelt pragunenud.
Võnnu kivi olevat Kalevipoeg taskus kannud. Tahtnud Tallinnast Riiga visata, kivi kukkunud aga Taali alla jõkke.
Sellel jutul on rahvasuus mitu teisendit, nagu:
Kurivaim ajanud Kalevipoega taga, Kalevipoeg tahtnud teda visata, võtnud vestitaskust kivi, visanud, see kukkunud aga jõkke.
Ühest kohast kuulsin ka, et see altarikivi olevat.
A. Piirak, Traditsioon Tori kihelkonnast, 1925, lk. 16. (Käsikiri KM KO.) Vt. muist. 37 A.
Vt. HVM I, muist. 25 D

8) (Kalevipoeg viskab Võnnumaalt paha vaimu pihta, kes hulgub Lindanisas. Esimene kivi kukub Taali [ = Pärnu] jõkke, teine Tellissaarde, kolmas Tallinna Ülemiste järve.)
EÜS VIII 1106 (88b) Tori < Suure-Jaani – A. Sildnik < P. Tamman (1911). Vrd. muist, l, 2 C, 25.