Toetusarvamused

Koolijuhi ja kirjanduse õpetajana pean “Kalevipoja” tõlgendust pilteeposena oluliseks nii Eesti kultuuri kui ka kirjanduse õpetamise seisukohalt koolis.
Kultuuri tüvitekstide võimalikult mitmekesine ja ajas arenevaid tehnoloogiaid ära kasutav reprodutseerimine aitab hoida rahvuslikku identiteeti.
Kooliõpetajana olen veendunud, et “Kalevipoja” pilteepose-versioon suurendab hüppeliselt eepose tuntust ja tundmist meie noorte hulgas.
Lähtuvalt eelöeldust toetan Kiili Gümnaasiumi nimel ja isiklikult kui emakeele õpetaja MTÜ Kultuuripärandi Hoidja projekti anda välja “Kalevipoeg” koomiksina

Lugupidamisega

Mihkel Rebane
direktor
Kiili Gümnaasium


Eesti rahval on au olla nende kultuurrahvaste hulgas, kellel on oma rahvuseepos. „Kalevipoeg“ on meie kultuuri üks tüvitekst, mille mitmekesine sisu on pakkunud huvi ja äratundmist paljudele põlvkondadele ning arvukatele uurijatele.
Kaasaja aina paisuv infovoog ähvardab aga niisugused tekstid, mis nõuavad kaasamõtlemist ja on näiliselt „vanad“, enda alla matta ning kõrvale heita. Seetõttu on äärmiselt oluline, et „Kalevipoega“ loetaks ja temaga tegeldaks, kaasates ka tänapäevased visuaalkunsti vahendid. MTÜ Kultuuripärandi Hoidja projekt „Kalevipoja koomiksiraamat“ on suurepärane algatus, mis kaasaegset meediumit kasutades tõstab „Kalevipoja“ fookusesse ning võimaldab eeposega tutvuda ja seda lugeda uues kuues, säilitades samal ajal eheduse ja autentse regivärsilise formaadi. Kunstniku Toom Trageli töö on kõrgetasemeline ning visuaalselt köitev. Oleme veendunud, et koomiksiraamat aitab saavutada MTÜ poolt seatud eesmärki tuua „Kalevipoeg“ kaasaegsele lugejale ja eriti noortele, lähemale ning taaskord ka laiema lugejaskonna teadvusesse.
Maarja Vaino
Juhatuse esimees, PhD
MTÜ Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing


“Kalevipoeg” kuulub teatavasti eesti kultuuri tüvitekstide hulka. Tüvitekstide toimimist
iseloomustab suutlikkus kohaneda muutuvates oludes. Nüüdisaegses informatsiooniruumis  väljenduvad eepose retseptsioonijäljed Marin Laagi sõnul katketena meedias, kunstides, poliitikas, äris, samuti argikõnelustes – “Kalevipoeg” (nagu ka Kalevipoeg) ilmutab ennast vägagi mitmekesistes vormides. Uutesse hübriidsetesse väjunditesse haaratakse tuttavaid elemente, kuid luuakse ühtlasi uudseid seoseid. Need pakuvad kaasaegsele inimesele uusi suhestumisvõimalusi kultuuriteksti(de)ga nii juhtudel, kui alustekst on kas suuremal või vähemal määral juba tuttav, kuid ka siis, kui tegu on alles tüviteksti sisenemisega.
Oluliseks märksõnaks, isegi retseptsiooni ootushorisondi teguriks, on kujunenud visuaalsus, mis on ju ka kõnealuse projekti põhiomadus. Koomiksivormi, kus on ühendatud pilt ja eepose sõna, saab targalt kasutada kultuuri kogejate informeerimiseks ja ühiskonda koos hoidvate tekstide aktuaalsena hoidmiseks.
Leian, et  kavandatav teos rikastaks üha jätkuvat “Kalevipoja”- kõnelust ning lisaks teemaga tegelemisele uusi vaatepunkte ja tõlgendusi. Peale kõige muu näib valmisolev katke ka päris atraktiivne ja vahva.
Tartus, 18. novembril 2013
Mare Kalda,
Folkloristika osakonna teadur
Eesti Kirjandusmuuseum


Kalevipoja pilteepose puhul on tegu raamatuga, mis rahvusromantiliste piltidega ning originaalse regivärsiga lähendab Kalevipoega kui meie rahvuseepost rahvale. Muuhulgas tõstab koomiksiraamat senisest enam just noorte huvi eepose vastu. Koomiks on eepose tavalisest trükiformaadis teosest noortele atraktiivsem, pääsedes mõjule põneva pildilis-sõnalise põiminguna.
Tervitatav on ka raamatu üks idee Kalevipoja kui Eesti rahvuskangelase maine parandamisest.
Pilteepos annab võimaluse autentsetele Kalevipoja tekstidele toetudes jutustada Kalevipoja lugu läbi sõnade ja piltide uudsel põneval moel. Omalt poolt leian, et Kalevipoja koomiksiraamatu idee on igati väärt toetamist.

Janno Zõbin
SA Kalevipoja Koda juhataja
…………………………………………………….

Dr. FR. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum soovitab toetada „Kalevipoja“ koomiksi ilmumist. Koomiks äratab huvi ja toob eepose ka noorele lugejale lähemale. Seda kinnitab külastajate ergas huvi muuseumi püsiekspositsiooni selle osa vastu, kus on näited Enn Nõu ja Juss Piho „Kalevipoja“ koomiksitest.
Töös oleva koomiksi puhul on väga oluline ka „Kalevipoja“ originaaltekstide kasutamine. Nii saab ka eepose värss omaseks ja andekate piltide kaudu mõistetavamaks.
Lugupidamisega
Rainer Kuuba
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum


Kalevipoja pilteepose idee meeldib mulle väga, sest esiteks on meie rahvuseepos “Kalevipoeg” seda väärt ja teiseks on koomiksid maailmas populaarsed ja sedakaudu saab Eestit tutvustada maailmas laiemalt.
Oleks ju uhke tunne, kui jaapanlased uuriksid oma mangade kõrval põnevusega meie Kalevite kange poja vägitegusid või kui “Kalevipoeg” saaks koomiksina maailmas sama populaarseks, nagu meil on olnud Walt Disney Miki Hiir või Piilupart Donald. Ainet niisuguseks populaarsuseks on meie vägilasloos kindlasti. Ka “Kalevipoja” koomiksi kunstnikutöö näib mulle huvitavana.
Ise olen oma panuse juba andnud.“
Linda Järve, ajakirjanik