Reastvere linnamägi on kõrgendik (linnamägi) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Kalevipoja säng asub ida–läänesuunalisel kitsal, 8–14 m laiusel maaribal kahe sügava oru vahel. Ida- ja lääneotsas on 2–3 m kõrgused ja 6–16 m laiused vallid. Peaaegu puuduliku kultuurikihiga linnamäe kogupikkus on 60 m, millest õueala pikkus on 36 m. Läänepoolse otsavalli pikkus ulatub põhja-lõuna suunas 22-23 meetrini, laius 13 m. Valli põhjapoolne ots on 1 m võrra madalam. Valli lõunapoolne ots on kõrgem 124 kõrgusjoonel. Seal asus arvatavasti linnusetorn. Läänevalli kõrgus välisjalamilt on lõunaosas 3,5 m, põhjaosas 2,5 m. Idapoolse otsavalli pikkus ulatub 20 m ja laius 13 m. Kõrgus välisküljelt 3 m ja siseküljelt 2,4 m kõrge.

Linnus arvatakse pärinevat meie ajaarvamise II aastatuhande algusest.

Info: https://et.wikipedia.org

Muistendid

1) Kohtasi, mida Kalevipoja sängiks kutsutakse, ei ole siin rohkem kui üks, Reasvere mõisa väljal. Siin olla Kalevipoeg lõunat maganud ja siis ülesse tõustes siit põhja poole läinud, kus üks lesknaine Tuimõisa küla all lageda soo peal heina niitnud. Palava pääva kõrvetusel ja raske töö ramistusel olnud naise jõud nõrkemas. Kalevipoeg võtnud naise kääst vikati ja aidanud temal niita. Vikat olnud nüri. Kalevipoeg võtnud soost suure kivi, et sellega luisata. Luiskamine ei ole õnnestanud. Kivi olnud rabe, läinud katki. Sellest hoolimata niitnud Kalevipoeg nüri vikatiga heinamaa maha. Sellest saadik kutsutakse seda sood Luiskasoo. Selles eespool tähendatud soos kasvab palju valgeid villapäid, keda aga rahvas siin Kalevipoja juukseteks kutsuvad. (Vist tähendab, et Kalevipojal valge villa sarnatsed juuksed olivad.)
E 41957/9 < Laiuse, Laius -Tähkvere v., Reasvere m. – J. Remmelg (1901). Vrd. Lusikasoo, muist. 93 B, C: Kalevipoja juuksed, muist. 373.

2) Ka Reasvere kuusik on väga tähelepanemise väärt koht oma Kalevipoja haua ja sängidega. Laius-Tähkvere kooliõpetaja härra Muna on soovi avaldanud, et muuseum seda kohta, mis ka looduse ilu poolt tähelepanemise väärt on, päästaks hävinemise eest, sest põllud ähvardavad seda väikest kuusesalka ära neelda.
ERM 156, l (4) < Laiuse, Laius-Tähkvere v. – E. Wichwelin.

3) Simuna teed välja minnes Sadalast 9. km postist 100 m edasi. (Kilomeetreid pole lugema hakatud Sadalast, vaid kas Valatust või Kantkülast.) Sadalast umbes 4 km vasemal pool teed paistab kaugele kõrge kuusik. Teelt 10 sammu + 12 astet viib Kalevipoja sängi päitsele. Säng asetseb põhja-lõuna suunas, 15 m pikk, 5 m lai, päitse pool põhjas. Kallak on tunduv jalutsi poole. Ümberringi kasvavad sarapuud, jalutsis üks pihlakas, kaugemal kasvab kuuski, vahtraid jne. Päitsepoolses otsas on varem olnud lipuvarras, viimastel aastatel on olnud lillepeenar, praegu paljas muld. Üle päitse viib rohtst puhastatud kõnnitee, läheb läbi kahe oru vahelt, millest ühte nimetatakse Põdra oruks, teist Pähkli org. Orud [on] kujult tüvikoonused. Põdra orus olevat alati vesi. Sadalas 83-aastane Joosep Minner jutustas, et Kuuritsa org olnud vett täis. Vesi hakanud keereldes kaduma. Arvatakse, et maa-alust teed mööda läheb Põdra orgu. Kord teomees jootnud Kuuritsa orus härgi, nimetas Paku (Vanapagana) nime ja härjad kadusid vette. Hiljem leiti härja pealuu ja ike Põdraorust. Samast orust leiti ka põder, sellepärast nimetatakse Põdra oruks. Reasvere Kalevipoja sängi teavad kõik inimesed, kellega vestlesime (nii noored kui ka vanad). Reasvere kuusikus peetakse tänapäeval kohalikke laulupäevi ja pidusid. Kalevipoja säng on Sadala külanõukogu Reastvere küla «Rahvaste Sõpruse» kolhoosi piirides (Jõgeva rajoon, varem Laiuse kihelkond, Sadala vald).
EKRK I 4, 101/2 (3) < Jõgeva raj., Torma – I. Sarv ja E. Veskisaar (1952).

4) (Reasvere sängist Linnutaja sängi minnes astus Kalevipoeg kivile, kus praegu jälg näha.)
E 43769/70 < Laiuse – K. A. Simmer (1902). Vt. Kalevipoja jalajälg kivil, muist. 167 B; ka muist. 185.