Kalevipoja kivi, mille ta viskas lammast murdva hundi pihta, Omedu külas Kasepää vallas. Kivil on samuti sõrmejäljed.

Jõgeva maakond, Mustvee vald, Omedu küla

Asub Omedu küla idapiiril, piki Peipsi järve randa kulgeva külatee ääres, 5-7 m teetrassist, umbes 800 m ida pool Mustvee – Kallaste maanteeristist, kahe üle tee vastastikku asuva talu läheduses.

Piklik, katusekujuline rahn (nn. kallutatud tahukas), mis tihedasti kasvanud nõgestesse ja muusse rohurindesse. Rahnu jalamile on kuhjatud väiksemaid põllukive ja olmeprahti.
Rahn alusel laienev.. Põhjakülg sammaldunud, lõunakülg väiksssema murdepinnana. Rahnu idaküljel paikneb teine väiksem rahn.
Pikkus 5,6; laius 3,0; kõrgus 1,9 m. Ümbermõõt 13,7 m.

Muistendid

1) (Kalevipoeg viskas hunti, sõrmejäljed on praegugi kivil näha.)
RKM II 48, 190 (55) < Kallaste raj., Pala k/n. (Kodavere, Ranna v., Raatvere k.) – O. Jõgever < Villem Õunap, 84 a. (1955).
Vt. Kivi hundi pihta Omedu külas, muist. 17 D.

2) Selle suure kivi – Rookivi – on Kalevipoeg visand. Hunt murd lammast või kitse, ja [Kalevipoeg] Vene poolt küljest visand. Kui jää ajas kivi, vaatasime, noh, mõni aasta tagasi, kas need hundi ja lamba luud one alles.
Siin on Kalevipoeg hulkund ja neid sõdasid pidand.
ERA II 14, 585 (10) < Kodavere, Ranna v., Omedu k. – P. Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929).

3) Kalevikivi saal Mustvee pool. Kalevipoeg üle Peipsi visand selle kivi, oli tasus kannud. Hunt lambaga jäänd sinna kivi alla.
Kalevipoeg tahtis minna külla: Kuningjärv – kurguni. Peatskivi maal on Kalevi säng.
RKM II 48, 93 (l) < Kallaste raj., Kokora k/n. (Kodavere, Kokora v., Torila k.)..- S. Lätt < Sohvi Sepp, 83 a. (1954).
Vt. ka: Vete sügavused, muist. 329 H; Alatskivi (~ Peatskivi) Kalevipoja säng, muist. 190.

4) Siit Mustvee poole minna u. 10 kilomeetrit kivi, mille Kalevipoeg olevat visanud hundi peale. Hunt lambaga peab seal all olema.
RKM II 48, 86/7 (13) < Kallaste raj., Pala k/n. (Kodavere, Ranna v., Soo k.) – S. Lätt < Jakob Välja, 81 a, (1954).

5) Kalevipoeg viskas hunti, sõrmejäljed on kivil.
RKM II 48, 190 (55) < Kallaste raj., Pala k/n. (Kodavere, Ranna v., Raatvere k.) – O. Jõgever < Villem Õunap, 84 a. (1955). Vrd. Jälgedega kivid, muist. 161.

6) Räpsokivi
(Lingukivi – räpsukivi ehk Kalevipoja kivi Sassukvere külas, Joose talu krundil.)
Nüüd ei õle nähnod viskama räpsoga, aga edemält poosid alate visand räpsoga. Oli üks nöör, süldmuad õli see nöör pitk, pan’ti õtsad kokko, kahekõrra. Tõene õts one pitkem, tõene lühem. Pitkem ots one kõvass pihon, tõene ots näpi vahel pareman käen. Sellegä nad keärotasid. Kivi õli keskpaegan nöörikod, pikergune kivi. Siis keärutab mitu kõrda, siis visatasse, siis laheb lühemä õtsa lasti näpi vahelt, pitkem õts jäeb pihko. Siis karjapoosid visasid räpso, ku külä karjad kääsid üste kokko. Ütlid: «Viskama räpso, kes kaugemalle viskab!»
Kalevipoeg nägi hun’di ja lamba üle järve ärä. Hun’t õli lamba kallal. Vesti tasun õllud Kalevipojal räpsokivi. Siis viskas räpsokiviga hun’dile ja lambale, ja kivi paergogi alles Kürväniidi aia juuren, vai siäl mõni aid, kivid one kraavi kallasse piäl.
AES, MT 282, 10 < Kodavere, Sassukvere k. – S. Tanning < Miina Villemson, 81 a. (1940).