Linnutaja (Tarakvere) Kalevipoja säng

Linnutaja linnamägi (ka Tarakvere Linnutajamägi, Linnutaja mägi, Kalevipoja säng, Tarakvere oos, Torma linnamägi, Linnutajamägi) on linnamägi ja oos Jõgevamaal Mustvee vallas Tarakvere küla lähistel. Oos on osa Tarakvere oosisüsteemist.

Oos on arvele võetud ürglooduse objektina. Ühtlasi on ta muinsus– ja looduskaitse all.

Mäel asus Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Linnamäe suhteline kõrgus on 6 m. Õueala on ovaalse kujuga, 60 m pikk ja 40 m lai. Pindala on 1600 ruutmeetrit. 18 m laiuse seljaku kaelakohas asetseb 2 m kõrgune vall. Vall kulges ida-kirdepoolsel otsal, kuid on suuremas osas kruusavõtmise tõttu hävinud. Linnamägi on dateeritud II aastatuhande algusesse.

Tarakvere linnamäel võis asuda Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Somelinde linnus.

Info: https://et.wikipedia.org

Muistendid

1) Torma kihelkonnas, kiriku juurest paar versta lõuna poole, on metsa ääres kaks väikest ümmargust liivamäge, kõrvi, millede vahelt jõgi või väike oja läbi jookseb. Kummagil mäel on otsas vähe auku. Neid konte mägede otsas kutsutakse Kalevipoja sängideks, kus enne Kalevipoeg maganud. Mägesid aga kutsutakse Linnutaja mägedeks.
E 47237 (23) < Avinurme khk. ja v., Kõrve k. – M. Sild < Joh. Kuusk (1909). Vt. ka: EKnS 2, 190 < Avinurme khk. ja v., Kõrve k. – M. Sild (1909): Linnutaja mägi – Kalevipoja säng või haud.
Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 4. Vt. muist. 186 D.

2) Kord tulnud Kalevipoeg Peipsi poole, põll liiva täis. Põlleserv läinud kogemata lahti ja liiva libisen tükati maha. Ja nii saanudki see mägede rida. Kui Kalevipoeg seda märganud, pole põlles enam palju liiva olnudki. Ta visanud paha meelega sellegi liiva maha, teinud hunniku päält tasaseks ja heitnud ise senna pääle magama ja puhanud seitse päeva perakute. Vanaisa lasknud päitsi ja jalutsi kased kuninglikule võsule kasvada, ja et põhja külmad tuuled pääle ei puhuks, tekkinud Vanataadi tahtmisel põhjapoolse mäeküljele mets.
Iga kord kui Kalevipoeg Peipsi poolt tulnud, pikutanud ta Linnutaja mäel.
E 42230/2

3) Mustveest üks kümme versta on Linnutaja mägi, see on Tarakese mõisa juures. Seal on suur – nisukene nagu magamese ase. Siis ütlevad, et Kalevipoeg on seal magand, et see on tema säng.
ERA II 33, 167/9 (3) < Torma, Mustvee al. – R. Viidebaum < keegi venelane (1931).

4) Torma pool on Linnutaja mägi, sial Kalevipueg olema maganud.
ERA II 166, 219 (38) < Iisaku, Illuka v., Ohakvere k. < Torma – A. Hallik < Miina, sünd. 1857. a., ja Kata Kask, sünd. 1867. a. (1937) = ERA H 193, 189 (78) < Torma, Avinurme v., Ulvi k. – A. Hallik < Anna Paas, 71 a. (1938).

5) Rahvasuus tuntakse Kalevipoja sängi Linnutaja mäel üsna laialt. Ei leidunud ühtegi inimest Torma ümbruses, kes sellest poleks midagi kuulnud. Kalevipoja säng moodustab Linnutaja mägede idapoolse osa, mis on päitse poolt eraldatud muust mäest sälgutaolise orukesega, mille põhi on siiski kõrgemal mäge ümbritsevast maapinnast. Kalevipoja sängi osa pöördub kirde-edela suunas, ülejäänud seljandik aga põhja-lõuna suunas. Sängi servad on võrdlemisi järsud, jalutsi poolt umbes 95°, mujalt veidi vähem. Mäe pikkus on 63 sammu, laius 46 sammu (l samm = 60 cm). Põhja-loode küljes kasvab Kalevipoja sängi osas mets. Mäe tagant läheb (s. o. metsaga kaetud põhja-loodepoolse serva tagant) Tartu -Torma maanteelt tulev tee, mis viib läbi Jaska metsa Palastverre. Sängi jalutsist on liiva võetud, viimasel ajal ainult ahjude parandamisel savi hulka, ei lubatavat muidu võtta. Partse pool on kõrgem, keskkõht nõdukam, jalutsi pool ka veidi kõrgem. Leena Veski (70 a.), kes tuli ise mäele kaasa, seletas, et selline tööinimese ase pidavatki olema, muidu venitavat ära. Kõik inimesed, kellega vestlesime, teadsid kinnitada, et Kalevipoja säng on vaid kõrgem osa Linnutaja mägede ahelikust. Jalutsi poolt on säng eraldatud muust ahelikust Tarakvere jõekesega, mis kuiva suve tõttu oli üsna õhukeseks jäänud. Linnutaja mägi on nimetatud Linnutaja talu järgi, mis asub mäest, s. t. Kalevipoja sängist loodes. Oli varem Tarakvere külas Voore vallas, Torma valla piiri ääres. Praegu kuulub Mustvee rajooni Aruküla külanõukogu «Sädeme» kolhoosi piiridesse. Ülejäänud Linnutaja mägi on osalt metsaga kaetud, osalt haritud põlluks. Mõlemal pool mäge on madal soo. Mäelt vaadates edela poole paistab Tilga tuulik, loodest üle soo Torma kiriku torn. Enamikus kasvasid Kalevipoja sängi servadel ja põhja-loode-poolses osas männid, päitses aga 3 noort kaske. Leena Veski jt. andmete järgi pidi seal vanasti olema väga suur põline kask.
EKRK I 4, 95/8 (l) < Jõgeva raj., Torma – I. Sarv ja E. Veskisaar (1952).

6. Tartumaal asuval Linnutaja mäel Torma kiriku lähedal on mäe sees Kalevipoja säng. Maa sees võib selgesti eraldada patja ja vaipa.
ERA II 218, 485 (19) < Rakvere khk. ja v., Väljataguse k. – E. Laanes < Juhan Pällo, 79 a. (1939).

7) Torma kirikust kaks versta lõuna poole on kaks väikest mäge. Need on liivamäed. Nad on ümmargused ilusad mäed ja seisavad ligistikku. Neid mägesid kutsutakse Linnutaja mägedeks.
Räägitakse, et sääl mägede otsas on Kalevipoja haud. Mõned ütlevad ka, et sääl on Kalevipoja säng.
EKnS 2, 190 < Torma — M. Sild (1909). Vt. Kalevipoja sängid, muist. 185.

Kuidas kohale tulla?